Päike tuli välja

Eilne +9,4 ja pisut päikest ajas mesilastele lennuisu peale.

Valasin selle vihmast täis saanud vanni eile tühjaks, sest mesilased kippusid sinna sisse ära uppuma. Varem pole sellist probleemi olnud, aga eile tuulega ei suutnud paljud  vette plärtsatamist vältida. Käisin iga natukese aja tagant neid sealt päästmas ja peopesas soojendamas, kuni lõpuks sai kõrini ja keerasin selle vanni tagurpidi.

Hea haistmine on mesilastel ikka küll. Olin jätnud mesilast tulles mõned kastid söödakärgedega rõdule.

Ei ei, neid kärgi nad  kätte ei saanud aga sealt seest vahelaudadele tilkunid pisarad leidsid nad küll suurema vaevata üles ja ega nad enne ei jätnud, kui lauad lakkumisest läikisid :)

Kohe läheb soojaks

Nädal sooja ja nüüd jälle nädal külma, mesilased istuvad tarudes ja ei tule eriti välja lendama. Lõunapool küll juba vahtrad õitsevad aga ega sealt nektarit ei eritu, kuna väljas on ikka pagana jahe.
Teen siin vaikselt plaane ja korrastan mesindusasju ja aega on koduste tööde jaoks ka veidi.
Sain vaheaia enam vähem valmis ja värava ka ette, nüüd vaja veel mõned immutstud puidust prussid osta ja kogu see värgendus ära ka värvida. Ise olen selle aiaga väga rahul, kuigi alguses ikka üldse ei teadnud ega kujutanud ette, milline see olema saab.
Mesindamine sai veidi hoogu juurde, kuna sõber just helistas, kui ma siin kirjutama end sättisin ja kutsus mind Türi lähedal asuvasse "Paradiisi Mesilasse" kaasa. Mida sellise ilmaga ikka tarka teha -mõeldud- tehtud-käidud.
Alles tagasiteel sain aru, kui palju asju ma sealt olin jõudnud osta! 100 kärjeraami juppidena, siis veel vaheliiste, mille de tegemiseks läheb hulk aega muidu, siis emamärkimispliiatsi, selle aasta emade jaoks, emakatte puuri mesilastele ema andmiseks, kenasid mesilaste piltidega purgikaasi 100 tk. Aga sõbers tegi kauplusele ikka korraliku tühjaks ja ostis lisaks kõigele padajannile lisaks ka ülikalli (130€ maksva) varrolesta tõrjumiseks korraliku happeauruti, mis tegi muidugi mullegi väga rõõmu, et enam ei pea ma sellele igaaastasele lestatõrjele tuhandeid kulutama. Hea sõps lubas, et saan ka seda vajadusel kasutada.
Selle akutoitel töötava seadeldisega kulub ühe pere lestatõrjeks vaevalt 2 minutit ja oblikhape pulber, mida selleks kasutatakse ei maksa peaaegu midagi-tohutu kokkuhoid igatahes ja peale selle mesilastele ohutu ka (üledooseerimis võimalus puudub). Ahjaa, kaks kena paarumistaru läksid ka minu arvele, seega 81 € ja veel mõned sendid kulusid selleks korraks. Teisiti oleks aga praeguseks üsna suur kiire hakata saepäevi tegema, sest kohe läheb soojaks. Nädalavahetuseks lubatakse üsnagi ilusat ilma!

Pajukuu

Nüüd siis on ilmad õite soojaks läinud , sel nädalavahetusel oli päikese käes ikka täitsa lust olla ja ka mesilased muutusid korrapealt usinateks. Üksjagu tolmustena tulid nad igatahes tarusse nagu pildiltki näha võib-täitsa kift vaatepilt. Uskumatult palju pajusid ikka kasvab meil igal pool.
Mõnedel mesilastel olid aga jalad sinise õietolmuga koos, uurisin järgi, et sinist õietolmu saavad nad Siniliiliatelt e. Scilladelt. Proovin, kas saan mõne mesilase täna pildi peale, kel jalgade küljes sinine õietolm, see oleks vahva.
Vahepeal on palju sebimist olnud, vaheaeda hakkasin ehitama ja poste maasse kaevama, see juhtus kõik eelmise nädala lõpus. Laupäeval jõudsin Elvas ära käia ja ühe kollase pere 6 raamil ära tuua. Need elavad nüüd uues tarus kodu juures on väga rahulikud ja mõnusad tegelased. Vaatasin, et kuna neil oli suira ja pajumett väga palju korjatud, siis ei olnud emal enam ruumi munemiseks ja andsin neile kaks tumedamat üles ehitatud kärge juurde. Need kärjed millega pesa laiendatakse, tuleb asetada äärde, kohe suira ja sööda kärgede kõrvale, et ema saaks sinna kohe munema minna. kui panna aga laienduskärjed täitsa äärde, siis pole sellest eriti kasu, kuna ema sinna ei satu lähemal ajal ja pere võib kiduma jääda. Ka ei tohi panna kärgi pesa keskele, sest see lõhub ära pesa struktuuri ja ei mõju samuti hästi. Ainsana olen andnud pesa keskele mõned korrad kunstkärjepõhjadega raame, need ehitatakse pesa keskel küll kõige kiiremini üles, kuid mul pole esialgu aimu, mis moodi see pere arengule mõjub. Võib olla ma olin siis rumal, et kuulasin ühe vanema mesiniku juttu aga suuremat häda sest ka ei sündinud. Siiski nüüd pole enam sedasi teinud, sest kahtlused ses osas ei luba uisapäisa talitada, pean asjatundjatelt järele uurima, kas see on ikka õige.
Pühapäeval sai Kasemetsa tarud üle vaadatud ja ära puhastatud. Mesilased olid mu pandud kuivsööda üles sulatanud ja kärgedesse tassinud. Alguses lausa ehmatasin, et mis pudi need kärjed täis on aga siis sain aru, et see on kuivsööt. See nägi välja ausalt öelda väga imelik, selline teraline ja meenutas kangesti tarulangetise sees olevat vahapuru. Lähemal uurimisel alles sain aru millega tegu :)
Siirtupit sai sügisel kenasti antud, selles ei olnud enam mingit kahtlust. Kogus 15 liitrit taru kohta on selliste talvede ajalgi pisut üle vajaduste aga minu printsiip on, et olgu sööta pigem natukene roihkem, kui puudu, siis pole tarvis kevadel muretseda. Seega järgmisel kevadel ei anna ma enam neile mingit kuivsööta lisaks, sel pole mingit mõtet nagu ka liigsel kartusel.
Eile käisin ka Ellamaa mesilas ära ja vaatasin ka sealsed tarud korralikult üle. Parem talvitumine oli igatahes, kui eelmine, sest enamus peresid on heas seisus. Langetist oli vaid ühes tarus veidi rohkem, kui peaks aga pere oli vaatamata kõigele kena ja tugev. Siirupit oli siingi  ülearu palju järel aga küllap see neil veel ära kulub, pered on suured ja pikk kevad on ka veel ees. Peale pajunektari neil miskit korjata ju esialgu  pole. Pajunektarit oli tõesti kõvasti toodud, nii et tuli sealgi osades tarudes raame juurde anda. Suure remmelga juures jäin korraks kärjekaste tassides kuulatama-oi milline sumin seal oli, meenutas kangesti pärnade õitsemise ajal kuuldud suminat, tundus, et enamus mesilasi on kõik puu otsas.
Peaaegu kõik emad nägin ka ära välja arvatud ühes, st taru nr.4 oli vist ema kaduma läinud. Ema oli munenud mõne aja eest ja hauert oli kenasti, kuid lahtist hauet enam ei näionud ja mesilased olid ehitanud viis emakuppu. Võimalik et ma lihtsalt ei märganud ema aga mesilastel võib vahel tekkida ka lihtsalt soov ema vahetada kui neile vana ema miskipärast meelt mööda pole aga eks me näe mis nseis nädala pärast on. Ühes peres (nr 7) oli igatahes suur ruumipuudus käette jõudmas, ema muneb seal nagu kuulipilduja ja oli jõudnud tavapärase paaei kolme raami asemel juba 6 raamile muneda. See pere on muidu ka tugevaim, sealsed mesilased talvitusid 12 raami ja nüüd sai lisatud veel 2, seega 14 raamil juba, hakka või meemagasine juba peale sättima  :D .
Korjasin välja kõik küljematid ja muu mittevajaliku nagu tuuletõkked. Palju kuivsööta jäi järgi mille ära korjasin ja mõned liigsed söödaraamid võtsin  ära. Annan need siis tagasi, kui kehvemad ilmad juhtuvad tulema.
Plaanin järgmisel korral kollaste peredes leski hakata kasvatama, et neid oleks emade paarumise ajaks rohkem. Selleks tuleb lõigata kärjeraami alumisest osast veidi kärge ära, et ema sinna leski muneks.
Õpetuse järgi tuleks ära lõigata umbes 2/3 kärjest, nii ka teen.
Mai keskpaigas peaks esimesed vageldused tegema, et kasvatada korralikud kollased emad ja saaks kõik segaverelised oma mesilast ära vahetada. Mõned pered on muidugi vaja ka juurde teha, selleks kuluvad tarbeemad ära, pealegi on kavatsus sel aastal panna mõned väikesed pered kahe kaupa tarudesse, vahelaud vahele, et kevadel , kui mingi häda juhtuma peaks enda või mõne sõbra mesilas, oleks kohe omast käest emad võtta.

Taru sai valmis

Viimati lubasin valminud tarust pilte panna, siin ta siis on.
Lisasin selle pildi albumisse ka, nii, et võib koos üle-eelmise postitusega kõiki koos vaadata.
Tegelikult alustasin juba kahe järgmisegi taru puhastust, sest manööverpinda on õige pea tarvis.
Homme plaanin igatahes Elvasse sõitu, et sealt üks väikene pere ja mõned ilusad kollased emad tuua. Kasemetsa kaks sülemiperet ootavad rahulikumaid emasid, et aias oleks ohutum askeldada.
Ka maja juurde jääb esilagu üks emade kasvatustaru,, võimalik, et just see viimati valminud aga mine tea ja samuti vajab Ellamaal üks tigedike pere veidi rahulikumat ema.
Eks ma käi siis ära ja jutustan , kuidas see vanade emade otsimine ja uute andmine käis ja ka kõigist muudest seiklusist.

Mesilas

Iial ei või päris kindel olla, millega päev lõpev või milliseks ta tegelikult kujuneb.
Tegin siin ilusad plaanid pühapäevaseks mesilasse sõiduks aga eilne lõunatund maja verandal muutus ühtäkki nii suviseks, et enam polnud muud mõtet, kui et kähku Ellamaale sõita.
Teel olles muidugi mõtlesin igasugu süngeid mõtteid kuidas kõik on halvasti ja et ehk mõni pere on ikka elus selle raske talve peale...
Olukord mesilas oli tegelikult kõigi mu ootuste, kartuste vastand, sest juba kaugelt oli näha kuidas mesilased kõigist tarudest välja vuhisesid ja tarude seinu katsid. Tõeline kergendus oli kõike seda näha.
Kahes väiksemas korpustarus oli siiski hiir oma töö teinud ja kõik mesilased olid pooleks näritud, aga see ei vähendanud mu rõõmu sugugi, sest kaotus polnud väga suur võrreldes ühe tuttava mesiniku kaotusega, kellel terve mesila kuklaste rünnaku ohvriks langes, see pilt oli igatahes masendav.
Jagasin mesilastele söögid laiali ja tegin mõned pildid ka ja pistsin need albumisse, mis avaneb ikka pealkirja alt.

Mesilased lendavad

Ellamaale pole ikka veel saanud , kuigi ammu juba tahaks minna. Teed pidavat olema ikka väga ligased ja autoga mesila lähedusse ei pääse, tuleb kõmpida kilomeetri jagu koos kõige kolaga, mis plaanikohaselt kaasa tuleks võtta. Oma paarkümmend kilokest käe otsas  lompide ja lumeplögas sumbata ei ole just meeldivaim ettevõtmine. Üleeile tegid linnukesed aga Kasemetsas lendu, nagu mamma teatas koju jõudes.
Nägin ära ka esimese mesilase, kes lendas õietolmu punakad tombud jalgade küljes ja kirju liblikas ka juba lendas- kirju suvi tuleb ütles selle kohta vanarahvas.
Lähen käin täna seal ära ja vaatan nad üle ja annan ergutuseks veidi "Ambroosiat".
Pühapäevaks  lubatakse kogunisti +15, siis lähen Ellamaale ka, pole hea enam venitada selle ülevaatusega ja ehk on neil abi tarvis.
Mõned päevad tagasi alustasin aga tarude restaureerimisega. Tegemiste vahepeal sai kõigist tööettappidest klõps pilti ka tehtud, nii et nüüd takkajärgi hea vaadata, kuidas kõik toimus. Ühtlasi näevad huvilised, kui lihtne ühe vana taru töökorda seadmine on, tarvis vaid kannatust varuda, sest kaapimine võtab kenakesti palju aega.
Katuseäärest tuli üks pehkind tükk välja saagida ja uus jupike puud sinna kleepida ja kruvidega kinnitada, õnneks on selline hea liim välja mõeldud, millega liimides enam liimitud kohast kunagi lahti ei õnnestu seda kangutada. Seepärast soovitan kõigile "Moment wood super3" osta, see ei karda ka vett ja on tõesti kõva liim.
Konkust leidsin kaks purki vanade värtvidega, millest kokku sai kena rohelise värvi. Kasutan seda "Veranda" nimelist värvi, mis on vesialusel ja ei lõhna sugugi ning kuivab üpris ruttu.See värv on oma omadustelt mu lemmik, sest katab juba esimese kihiga suurepäraselt. Taru pole tegelikult veel valmis, sest katusele ei jõudnud veel tõrvapappi kinnitada ja ka lennulauda veel pole. Magasini pole tarvis kohe tegema hakata, sest neid sai eelmisel aastal päris mitu tükki ette tehtud. Ah jaa, nurgaliistud peaks ka nagu panema aga eks ma täna tegelen sellga ja panen siis hiljem täiesti valmis tarust ka pilte üles.
Pilte restaureerimisest peaks nägema kui pealkirja klikata.

Tilgake talve on veel saadaval

Täna on jälle tööpäev ja siis tuleb kudemislaupäev koos õhtuse sauna koristusega ja...
Pühapäev on nagu õnnistus, ärkan hilja, munen poole lõunani ja siis on pilliproov. Tegelt ma nii hirmsasti enam viimasel ajal ei mune midagi, ikka üht teist olen saanud tehtuks ka vormistada, kasvõi need kaunid kaminapingid.
Neli neist tegin peitsiga juba ja jäänud on veel lekk peale kanda. Lihtsalt ei taha toas neid lakkima hakata muidu oleksid valmis ja müüdudki ehk juba. Kahe pingi jupid jäid eile kokku panemata, sest avastasin kuuri seina äärest oma töölaua, mille välja kaevamine tundus oluline. Igatahes sain selle lume alt kätte ja hulka lund ka sellega seoses hoovi peale laiali laotatud, ehk sulab kiiremini.
Hommik küll sulamisemärke ei näita, uus õhuke lumekiht on öö jooksul peale sadanud ja tundub küll, et talv oma positsiooni ei kipu veel loovutama. Igatahes aknast ma välja rohkem ei vaata.
Tuli mõte, et hakkan nüüd edaspidi siin kirjutama noortele mesinikele juhiseid, kuidas olla- mida teha- mida osta laadis juhiseid.
Oleneb nüüd algajast, kas tal on juba tarud või mitte, tuleks hakata koostama sellesuvist tegevuskava ja pidama plaani, milliseid vidinaid oleks endale tarvis soetada.
Alustuseks võiks uurida, mis hinnaga tänapäeval korralikke skafandreid müüakse. Enda kogemusest soovitan võimalusel ikka üks väljaminek teha, et ei peaks nõelapatja mängima. Vanasti maksis selline kostüüm küll 1000 krooni aga äärmiselt vajalik, eriti alguses.Muude asjade soetamiseks on veel aega ringi vaadata.