Täna siis esimese lume päev, kuigi mingit lume ja rahe vahepealset ollust on paaril korral enne ka sadanud, on hetkel alla sadav üsna lumi või üks neist paljudest erinevatest - nagu jahu.
Tegin õuetöödesse väikese pausi, et veidi einestada ja muljeid jagada.
Lammutasin eile õhtul suure varikatuse maja eest maha. Ohh, mis imet, kui palju ruumi kohe! Täna sätin prusse ja laudu kuuri taha uude kohta ja saen närudeks kasutatud lauajuppe ja vana varikatust kütteks. Ise olen tehtuga rahul-mida veel tahta.
Eile oli päeval veidi soojem ja seetõttu õnnestus korra Vahuri mesipuu kaant kergitada. Tahtsin ju teada, mis mummid teevad, pole neist kuu aega üldse midagi kuulnud. Vahur ka tundis huvi, et kas tõesti mingit lisa soojustust tarule panna ei tuleks?
Mesilased ei karda tegelikult külma, vaid tuuletõmbust ja niiskust, need kaks asja aga on minu ehitatud tarus välistatud.
Seinad on neil kenasti klaasvatiga soojustatud ja katuse sisse panin ka soojustuskihi. Ventilasioon käib põhjas oleva võrguga kaetud ava ja lennu ava kaudu. Mesilased ise reguleerivad siis mett süües ja soojus energiaks muutes taru temperatuuri endale sobivaks.
Räägin parem, mida ma tarus nägin.
Mesilased on kenasti ühes taru nurgas talvekobaras. Loodetavasti ei lasknud ma liiga palju külma neile. Kile , mis raamide peale sai pandud, kaitseb sellistel puhkudel hästi, nii et veidi ikka piiluda võib. Sel aastal enam ei torgi, las tuduvad kevadeni.Päris talveunne jäävad mesilased alles siis, kui õues külmaks jääb- eile oli veel pisut liikumist märgata, ju siis pole veel õige aeg.
Kui lund korralikult sadama hakkab, tuleb veel korra mesilas käia, et lennulauad tagurpidi keerata. Muidu võib sadanud lumi lennuava kinni pätsida ja mesilased lämbuvad ära.
Pealkiri juhatab seekord Maalehe kodukale, kus kirjutavad mee hinnast.
0 comments:
Post a Comment