Auto on lõpuks jälle rivis ja teenib meid jälle. Pisut võõrastav oli nii tüki aja tagant oma auto rooli istuda, sai ju igasugu teiste mudelitega vahepeal flirditud:)
Igatahes pääseme nüüd jälle igale poole, kui rahakott vaid välja kannataks.
Remont maksis väga palju, et peaaegu oleksime kogutud raha eest ühe sõitva romu soetanud-kaine mõistus õnneks võitis.
Vahepeal on Futu vanaemastunud ja mina vanaisaks tituleeritud, aga seda te ilmselt juba teate, vähemalt futu telefon on paksult õnnitusi täis topitud. Kes pole teadnud õnnitleda, jõuab seda veel teha. Lapselaps on igatahes imearmas.
Rõõmustan sama moodi uue ilmakodaniku üle, nagu enda lapselapse puhul teeksin- vanaema abikaasa on ju vanaisa!?
0 comments:
Post a Comment