Tasapisi läheb nüüd elu edasi, kuigi täielik "Ansip" on majas. See autoremont oli muidugi suur tegu ja ,et kummid alla sai ka veel! Eile käisin mesilas üle mitme aja.
Tegemisi oli pooleteiseks tunniks. Kõigepealt sättisin lennulauad talveasendisse ja kuulatasin hoolega, kas ikka kostab suminat? Kostis küll. Kuna väljas on püsinud soojad ilmad, siis mesilased veel tuttu pole end sättinud ja sebivad raamidel ringi.
Kohendasin ühe kiiruga halvasti paika pandud raami ka paika, mis oli nii serva peale üht otsa pidi jäänud, et kui mesilased sellesse siirupit korjasid, siis vajus raaminurk alla.Kuni ma seda paika kangutada püüdsin, tuli hulk mesilasi ära võetud liistu vahelt välja ja hakkas mööda käsi üles ronima. Kaitsevahendeid ma kaasa ei võtnud aga linnud nõelama ka ei kippunud. Naljakas tunne oli-ronisid igale poole, jope vahele ja varrukatesse ja kraesse...kuni lõpuks sain oma töö tehtud. Võtsin kenasti kõik üleriided ära;kampsuni ja jope ja raputasin nad õrnalt tarusse tagasi.
Kaasas oli mul iga taru jaoks tükike tuuletõkke plaati, mille Lembitu ehituse jääkidest endale sain. Lõikasin veel pikkuse parajaks ja panin selle vahelaua kõrvale lisasoojustuseks. Siis padi kenasti pesale peale ja nii veel viis korda.
Õnneks olin mõistnud kurja pere ikka viimaseks jätta. Korjasin kõigist tarudest tühjad söötjad ära ja võtsin lõpetuseks "tapjamesilased" ette.
Kohe tulid kallale, sest sellele tarule ma miskipärast polnud otsalauda paika pannud.
Niikui söötja ära võtsin, nii kohe mulle kallale tungi alustati.Paar nõrka laksu käe servale kannatasin ära ja panin tuuletõkke ka paika. Veel paar korda käe pealsele ja juba oli pirin ka mu kuklas. Õnneks on vahepeal karvkate kasvanud ja see takistas esimeste ründajate kavatusi. Üks murdis lõpuks krae ja juustekardina vahelt läbi ja pani sutsaka ära, teine ka...sain padja pesale peale laotatud ja astusin kiiremaid samme tehes veidi eemale. Jälitajad jäid maha-ma ise tundsin ka , kui lahti riietusin, et paar miinuskraadi on väljas.Ilmselt oli neil ka külm sest rohkem mind ei taga ei aetud ega rünnatud.
Korjasin oma kodinad kokku ja tassisin kaks korda 100m edasi tagasi käies need autosse. Teised tarud sai puhtaks ka pühitud ja kollaste lennuavalt praht ja surnud mesilased ära koristatud. Mulle tundus, et nad on vist lausa puhastuslennul käinud. Taru oli seest nii puhas.
Tõeliselt rõõmu tegi see, et lestadest pole ühtki märki. Võtsin veel igaks juhuks igast tarust langetist ka kaasa ja uurisin seda kodus luubiga.Lesti pole aga see eest avastasin vahakoid. Pean nüüd uurima, mida nende vastu kevadel ette tuleks võtta.
Aga see, et mesila nii eraldi paigas asub ja, et lähikonnas teisi mesilasi pole on tohutu vedamine.
Koju tulles avastasin, et mõned mesilased on end sööginõudega kaasa sättinud ja soojas autos virgunud. Ega muud üle ei jäänudki, kui autoaken lahti teha. Ühe sutsaka sain siiski ka veel poes olles. Seisin piimaleti ees ja hakkasin just piima võtma, kui hakkas kraevahelt pirinat kostma. Käega küll kobasin aga sellest polnud enam abi. Ei tea kas ongi nii, et nüüd pooltalveks pole neil mürk nii kange? igatahes paistetused nõelakohtadel olid peaaegu olematud.
Ma ei hakka enam jutustama, kuidas Futu nõelata sai, küllap räägib ise.Nalja igatahes sai ja naerda.
Poest tõin kohupiima ja piparkooke, et õhtuks oleks üks kena tort meie seitsmenda pulmaaasta tähistamiseks. Futul oli ikka päris meelest läinud, et selline päev on :)
Nendest piparkookidest ja kohupiimast sai igatahes väga maitsev uutmoodi küpsisetort.
Tehke ka,ainult ärge pange magusat kohupiima, siis on parem.
Ahjaa, leivajuuretise panin eile käärima. Kavatsus on ise leiba tegema hakata.
Eks näe, mis sellest välja tuleb? loodan, et tuleb hea leib, mida teised ka söövad ja kiidavad.
Mamma ka proovis siin ükskord aga see meenutas pruuni tellist rohkem kui leiba. Eks see üks katsetamise asi ole.Leivategu õpin Mari leivalehte uurides. Klõpsake pealkirja , siis saate teada, kui lihtkeeruline see on.Ja võeras silm ei tohtivat seda juuretise tegu päält näha, et valekäärimist ei tuleks.
Mesindusfoorumis läheb üha põnevamaks, sest eile tuli selline kena mõte, hakata mesindusajakirja netis välja andma. Seda me nüüd käima lükkamegi ja server on pidevalt maas.Aga sellest veel kuulete-sest me ei tee niisama pulli vaid eesti suurust asja.
0 comments:
Post a Comment