Mõni vist rõõmustab, et ma midagi kirjutada viitsin aga ju ma pole õiget tuju selleks leidnud või nii.
Külma tõttu oled küll päevad läbi toas aga see toa aeg kulub nagu niuhti sooja tegemisele, söögi tegemisele, mittemidagi tegemisele ja siis jälle puid tassima, vahel püüad mõne asja parandamisega hakkama saada jne. ilgelt tüütu.
Ma lihtsalt pole talve loom. Tavel ma hangun ja liigutan end nii vähe kui võimalik, kui võimalik.
Üleüldist lumevaimustsust ma ei jaga, seda valget fakki on saanud juba liiga palju, lumelabidas mis suure plõnksuga lõpuks katki läks , vist ka ei jaganud - liig mis liig. Kui ilm ükskord sulale läheb... ma ei taha edasi mõteldagi.
Mõni hea asi ikka ka on olnud. Suusatamine on vahva, kuulsin vahepeal õige mitmelt , et nad on üle pikkade aastate suusad välja otsinud ja äe unustatud oskusi proovimas käinud. Käisin ise ka vahepeal pea iga õhtu ja sai ikka hulk ringe ringitatud koos tsettidega, aga siis tulid suured külmad, nagu ennustus "Troonide mäng ´u " raamatus , mis lõpuks täide läinud ja siis ma enam ei läinudki.
Eilsest briketi tassimisest ja lume kühveldamisest on käed ja õlad pisut haiged aga enam ei pea mõtlema, et kas kütet jätkub ja palju kaminasse või pliidi alla panna. Uhke värk, tamme saepurubrikett, kohalikust parketitsehhist, sellist kütet pole enamusel :)
Irw, hakkasin briketi eest raha maksma , peale seda, kui olin koorma peale saanud. Müügimees vahtis mu antud rahatähti kuidagi imelikult, veidi nõutu näoga ja küsis lõpuks, et kas vähe pole? Mis vähe? Sai ju teefoni teel hind kokku lepitud. Mees helistas kuskile, et nõu pidada, andis telefoni minu kätte, et ülemusega ise räägiksin-ega ma ei kuulanud ausalt öelda teda üldse, ütlesin talle mis ma asjast arvan ja et laadin kohe koorma maha, kui...teispoolt avarusi püüti midagi selgitada saabunud külmadest ja et hinnad on seetõttu veidi kõrgemad. Ma ei mäleta mis ma talle veel ütlesin aga torust kostis, et olgu olgu, kui kokku sai nii lepitud siis ok.Tulingi koju, ise veidi pahane, et pidin kokkulepitud kauba üle veel vaidlema. Kui Futu koju tuli , siis rääkisin talle ka, et kuradid tahtsid hinda juurde panna, aga ma ei lasknud. Futu siis seletas, et kuulutusel, mis poe seinal oli, olevatki seisnud suurem hind, kui mina maksin-sain ikka päris mitusada krooni allahindlust tänu oma halvale mälule.Vahel on kasulik asju valesti mäletada :)
0 comments:
Post a Comment