Jäneda jutt siiski ei järgne, sest mida sügavamalt ma järgnevate ettekannete sisu ja ettekandjaid endid -no ei lahanud ma ettekandjaid vaid nende olemust ja öeldudt-seda enam ma tundsin, et minu järgnevad kirjaread võtavad üha inetumat kuju.
Seepärast otsustasin järjeka lõppu mitte kirjutada ja jätta suursündmuse edasine käik teil endal välja mõtelda. Aega on ka sündmusest liialt kulunud ja oma asjad täiesti kirja panemata jäänud.
Tarude ehitusega olen hetkel ametis ja nii nagu plaanid ikka arvavad end sättida omatahtsi, nii ka nende tarude tegemine. Ei saa öelda et nende tegemine ei edeneks aga vahepeal tuleb uusi ja häid mõtteid kuidas edasi toimetada ja seepärast saab mõnedki asjad algselt plaanitust kauem tehtud. Olen jõudnud sinnamaale, et taruprojektist on saanud täesti korralik toode, mida võiks hakata tehase kombel vorpima. Sooviavaldusi on juba mitu tükki aga enne teen pooleliolevad valmis ja enda tarbeks ka mõned, et kevadel oleks kuhu uued pered sisse istutada.
Astra sõbranna pakkus mulle oma mesila laienduseks Lelle kanti Kädvale oma põlluäärt, see vajaks suure sula järel üle vaatamist. Kaardilt vaadates uue mesila asukohta tundub see igati soodsa koha peal olevat. Metsad sood ja rabad ning väiksemad põllulapid peaksid olema kui loodud selleks.Igatahes põnev.
Mõned räägivad foorumis, et nende mesilased teevad juba puhastuslendu aga ilmselt on see väga individuaalne, kuidas kellelgi. Paljus loeb ju millised mesilased on ja ka kus kohas mesila paikneb. Kui see on sattunud varjulise heki või mõne ehitise nurga taha ja seal nende väheste päikese kiirte toimel veidi soojem on juhtunud olema, siis pole imestada, et esimesed targad seda ära kasutasid ja õue sitale lendasid.
Ka sügisene söötmine mõjutab teataval määral seda käitumist aga see selleks.
Foorumis kirjutatakse ka mitmete mesilaste hukkumisest. Enamus neist õnnetustest on küll mesiniku süül juhtunud ja ei peaks suuremat paanikat igas vähegi mõtelda suutvas mesinikus esile kutsuma aga heaks õppetunniks on neid asju omavahel arutleda küll.
Kas on sügisel vähe siirupit antud või siis liiga hilja seda tehtud-see om just see mida teha ei tohiks, isegi mina algaja loen neid kirjeldusi ja saan aru, et on valesti väga tehtud.Mis parata, kõik pole ühtviisi targad ka. Viimane mesilaste suremisest kurtja hakkas eile rääkima, et püüdnud neile siirupit anda-nomida? Talvel ja siirupit! täitsa hull! Mesilased ei omasta seda sööki ja kipuvad kohe välja, et oma kõhtu tühjendada, väljas aga teatavasti talv alles. Alla +8 on mesilastel suur oht tarusse enam tagasi mitte jõuda. Kui lumele juhtuvad hetkeks maanduma, siis kohmetuvad hetkega ja ongi kööga.
Õhustiku foorumis on ärevaks kütnud Tallinna linna plaan mesilaste pidamine maksustada.
Vanahärra Mesila tänavalt oma 10 taruga on sattunud pahatahtlike ja rumalate kiusu ajavate naabrite ohvriks,kes tegid kaebekirja ja nüüd kannatavad selle tõttu ilmselt kõik teised linnade mesinikud, sest eeskuju sellisest "näidis mahalaskmisest" on väga kiire järgijaid leidma. Alles oli sarnane lugu Viljandis, kus vanamees oma mesilased gaasiga ära tappis, kui sai linnavalitsuselt karmi trahvi hoiatusega kirja, et kui ta oma mesilasi ära ei korista, siis...
Nüüd on uus lugu, mis minu meelest on palju hullem oma olemuselt,kui eelmine, eelmine oli lihtsalt traagiline.
Nõmme linnaosavanem pole püüdnudki kellegi asjatundjaga arutleda, kuidas oleks parim viis toimetada, vaid asunud jäigalt maksu kehtestama, et sel moel sundida vanameest oma mesilat hävitama. Essti mesinike liidu juhid aga istuvad kui "kuldid rukkis". Tundub et nende põhiline tegevus ongi istuda selle asemel et avalikkust informeerida ja aruteludes osaleda.
Mesinike liidu juht on väga sõnaosav tegelane, miks ei võiks teda olla näha näiteks telekas või kuulda raadios kõnelemas või üldse mesilaste teemat ajakirjanduse veegudel laiematele rahvahulkadele tutvustamas?
Mesinike liidu juht võiks olla kõigi mesinike ikoon aga on kahjuks midagi muud.
Kurb.
0 comments:
Post a Comment