Ehh, eile õhtul sai taru lõplikult viimistletud ja oli ka viimane aeg ka mesilaste õuelt minema viimiseks. Kui olin andnud paar vurritatud kärge tarusse puhastamiseks, läksid mesilased päris lolliks, paljaste säärte ja maskita olin siiani rahulikult hakkama saanud, ainult mõni üksik käis mölisemas, eile aga , nii kui katuse tõstsin, lendasid kurjamid mulle kallale ja sain kohe kaks nõela, säärde ja sõrme.
Nõelamist ma ammu enam ei karda ja eriti paiste ka ei lähe aga kuna majas on ka teisi, siis nii see asi jääda enam ei saanud.
Veeretasin taru kärule ja vinnasin selle ette aeda, et sealt see Futu abiga autokärule ümber tõsta ja Kasemetsa poole- kell oli juba pool kümme.
Teise ringiga pidin mesilased viima, kuna osad neist olid otsustanud , et teevad pikki päevi ja lendasid veel täie otsustavusega mett korjama. Ei olnud mul enam aega passida, mis kell ma sedasi ükskord voodisse jõuan. Pistsin poroloni riba lennuavase ja sidusin koormarihmaga katuse kõvasti kinni -kes sees see sees, kes väljas, see väljas. Väljasolijate tarvis panin ühe sülemikasti koos vurritatud mesise raamiga, et need hilised "stahaanovlased" päris peavarjuta ei jääks.
Tarru said mesilased täpselt kell 23. Vaatasin veel raamid ka korra üle, kena haue oli ühel kärjel.
Siis lisasin teisele tarule veel tühje raame, et need tööta ei jääks ja tulin ära koju. Mamma andis veel karbitäie maasikaid ka kaasa, mis mul alles nüüd meelde tuli.Lähengi nüüd maasikaid hommikusöögiks sööma.
0 comments:
Post a Comment