Mesilas

Iial ei või päris kindel olla, millega päev lõpev või milliseks ta tegelikult kujuneb.
Tegin siin ilusad plaanid pühapäevaseks mesilasse sõiduks aga eilne lõunatund maja verandal muutus ühtäkki nii suviseks, et enam polnud muud mõtet, kui et kähku Ellamaale sõita.
Teel olles muidugi mõtlesin igasugu süngeid mõtteid kuidas kõik on halvasti ja et ehk mõni pere on ikka elus selle raske talve peale...
Olukord mesilas oli tegelikult kõigi mu ootuste, kartuste vastand, sest juba kaugelt oli näha kuidas mesilased kõigist tarudest välja vuhisesid ja tarude seinu katsid. Tõeline kergendus oli kõike seda näha.
Kahes väiksemas korpustarus oli siiski hiir oma töö teinud ja kõik mesilased olid pooleks näritud, aga see ei vähendanud mu rõõmu sugugi, sest kaotus polnud väga suur võrreldes ühe tuttava mesiniku kaotusega, kellel terve mesila kuklaste rünnaku ohvriks langes, see pilt oli igatahes masendav.
Jagasin mesilastele söögid laiali ja tegin mõned pildid ka ja pistsin need albumisse, mis avaneb ikka pealkirja alt.