Pajukuu

Nüüd siis on ilmad õite soojaks läinud , sel nädalavahetusel oli päikese käes ikka täitsa lust olla ja ka mesilased muutusid korrapealt usinateks. Üksjagu tolmustena tulid nad igatahes tarusse nagu pildiltki näha võib-täitsa kift vaatepilt. Uskumatult palju pajusid ikka kasvab meil igal pool.
Mõnedel mesilastel olid aga jalad sinise õietolmuga koos, uurisin järgi, et sinist õietolmu saavad nad Siniliiliatelt e. Scilladelt. Proovin, kas saan mõne mesilase täna pildi peale, kel jalgade küljes sinine õietolm, see oleks vahva.
Vahepeal on palju sebimist olnud, vaheaeda hakkasin ehitama ja poste maasse kaevama, see juhtus kõik eelmise nädala lõpus. Laupäeval jõudsin Elvas ära käia ja ühe kollase pere 6 raamil ära tuua. Need elavad nüüd uues tarus kodu juures on väga rahulikud ja mõnusad tegelased. Vaatasin, et kuna neil oli suira ja pajumett väga palju korjatud, siis ei olnud emal enam ruumi munemiseks ja andsin neile kaks tumedamat üles ehitatud kärge juurde. Need kärjed millega pesa laiendatakse, tuleb asetada äärde, kohe suira ja sööda kärgede kõrvale, et ema saaks sinna kohe munema minna. kui panna aga laienduskärjed täitsa äärde, siis pole sellest eriti kasu, kuna ema sinna ei satu lähemal ajal ja pere võib kiduma jääda. Ka ei tohi panna kärgi pesa keskele, sest see lõhub ära pesa struktuuri ja ei mõju samuti hästi. Ainsana olen andnud pesa keskele mõned korrad kunstkärjepõhjadega raame, need ehitatakse pesa keskel küll kõige kiiremini üles, kuid mul pole esialgu aimu, mis moodi see pere arengule mõjub. Võib olla ma olin siis rumal, et kuulasin ühe vanema mesiniku juttu aga suuremat häda sest ka ei sündinud. Siiski nüüd pole enam sedasi teinud, sest kahtlused ses osas ei luba uisapäisa talitada, pean asjatundjatelt järele uurima, kas see on ikka õige.
Pühapäeval sai Kasemetsa tarud üle vaadatud ja ära puhastatud. Mesilased olid mu pandud kuivsööda üles sulatanud ja kärgedesse tassinud. Alguses lausa ehmatasin, et mis pudi need kärjed täis on aga siis sain aru, et see on kuivsööt. See nägi välja ausalt öelda väga imelik, selline teraline ja meenutas kangesti tarulangetise sees olevat vahapuru. Lähemal uurimisel alles sain aru millega tegu :)
Siirtupit sai sügisel kenasti antud, selles ei olnud enam mingit kahtlust. Kogus 15 liitrit taru kohta on selliste talvede ajalgi pisut üle vajaduste aga minu printsiip on, et olgu sööta pigem natukene roihkem, kui puudu, siis pole tarvis kevadel muretseda. Seega järgmisel kevadel ei anna ma enam neile mingit kuivsööta lisaks, sel pole mingit mõtet nagu ka liigsel kartusel.
Eile käisin ka Ellamaa mesilas ära ja vaatasin ka sealsed tarud korralikult üle. Parem talvitumine oli igatahes, kui eelmine, sest enamus peresid on heas seisus. Langetist oli vaid ühes tarus veidi rohkem, kui peaks aga pere oli vaatamata kõigele kena ja tugev. Siirupit oli siingi  ülearu palju järel aga küllap see neil veel ära kulub, pered on suured ja pikk kevad on ka veel ees. Peale pajunektari neil miskit korjata ju esialgu  pole. Pajunektarit oli tõesti kõvasti toodud, nii et tuli sealgi osades tarudes raame juurde anda. Suure remmelga juures jäin korraks kärjekaste tassides kuulatama-oi milline sumin seal oli, meenutas kangesti pärnade õitsemise ajal kuuldud suminat, tundus, et enamus mesilasi on kõik puu otsas.
Peaaegu kõik emad nägin ka ära välja arvatud ühes, st taru nr.4 oli vist ema kaduma läinud. Ema oli munenud mõne aja eest ja hauert oli kenasti, kuid lahtist hauet enam ei näionud ja mesilased olid ehitanud viis emakuppu. Võimalik et ma lihtsalt ei märganud ema aga mesilastel võib vahel tekkida ka lihtsalt soov ema vahetada kui neile vana ema miskipärast meelt mööda pole aga eks me näe mis nseis nädala pärast on. Ühes peres (nr 7) oli igatahes suur ruumipuudus käette jõudmas, ema muneb seal nagu kuulipilduja ja oli jõudnud tavapärase paaei kolme raami asemel juba 6 raamile muneda. See pere on muidu ka tugevaim, sealsed mesilased talvitusid 12 raami ja nüüd sai lisatud veel 2, seega 14 raamil juba, hakka või meemagasine juba peale sättima  :D .
Korjasin välja kõik küljematid ja muu mittevajaliku nagu tuuletõkked. Palju kuivsööta jäi järgi mille ära korjasin ja mõned liigsed söödaraamid võtsin  ära. Annan need siis tagasi, kui kehvemad ilmad juhtuvad tulema.
Plaanin järgmisel korral kollaste peredes leski hakata kasvatama, et neid oleks emade paarumise ajaks rohkem. Selleks tuleb lõigata kärjeraami alumisest osast veidi kärge ära, et ema sinna leski muneks.
Õpetuse järgi tuleks ära lõigata umbes 2/3 kärjest, nii ka teen.
Mai keskpaigas peaks esimesed vageldused tegema, et kasvatada korralikud kollased emad ja saaks kõik segaverelised oma mesilast ära vahetada. Mõned pered on muidugi vaja ka juurde teha, selleks kuluvad tarbeemad ära, pealegi on kavatsus sel aastal panna mõned väikesed pered kahe kaupa tarudesse, vahelaud vahele, et kevadel , kui mingi häda juhtuma peaks enda või mõne sõbra mesilas, oleks kohe omast käest emad võtta.