Naljaviljapuder

Päike tuli välja

2011-05-06T07:42:00.001+03:00

Eilne +9,4 ja pisut päikest ajas mesilastele lennuisu peale.

Valasin selle vihmast täis saanud vanni eile tühjaks, sest mesilased kippusid sinna sisse ära uppuma. Varem pole sellist probleemi olnud, aga eile tuulega ei suutnud paljud vette plärtsatamist vältida. Käisin iga natukese aja tagant neid sealt päästmas ja peopesas soojendamas, kuni lõpuks sai kõrini ja keerasin selle vanni tagurpidi.

Hea haistmine on mesilastel ikka küll. Olin jätnud mesilast tulles mõned kastid söödakärgedega rõdule.

Ei ei, neid kärgi nad kätte ei saanud aga sealt seest vahelaudadele tilkunid pisarad leidsid nad küll suurema vaevata üles ja ega nad enne ei jätnud, kui lauad lakkumisest läikisid :)

Kohe läheb soojaks

2011-05-04T14:39:00.002+03:00

Nädal sooja ja nüüd jälle nädal külma, mesilased istuvad tarudes ja ei tule eriti välja lendama. Lõunapool küll juba vahtrad õitsevad aga ega sealt nektarit ei eritu, kuna väljas on ikka pagana jahe.
Teen siin vaikselt plaane ja korrastan mesindusasju ja aega on koduste tööde jaoks ka veidi.
Sain vaheaia enam vähem valmis ja värava ka ette, nüüd vaja veel mõned immutstud puidust prussid osta ja kogu see värgendus ära ka värvida. Ise olen selle aiaga väga rahul, kuigi alguses ikka üldse ei teadnud ega kujutanud ette, milline see olema saab.
Mesindamine sai veidi hoogu juurde, kuna sõber just helistas, kui ma siin kirjutama end sättisin ja kutsus mind Türi lähedal asuvasse "Paradiisi Mesilasse" kaasa. Mida sellise ilmaga ikka tarka teha -mõeldud- tehtud-käidud.
Alles tagasiteel sain aru, kui palju asju ma sealt olin jõudnud osta! 100 kärjeraami juppidena, siis veel vaheliiste, mille de tegemiseks läheb hulk aega muidu, siis emamärkimispliiatsi, selle aasta emade jaoks, emakatte puuri mesilastele ema andmiseks, kenasid mesilaste piltidega purgikaasi 100 tk. Aga sõbers tegi kauplusele ikka korraliku tühjaks ja ostis lisaks kõigele padajannile lisaks ka ülikalli (130€ maksva) varrolesta tõrjumiseks korraliku happeauruti, mis tegi muidugi mullegi väga rõõmu, et enam ei pea ma sellele igaaastasele lestatõrjele tuhandeid kulutama. Hea sõps lubas, et saan ka seda vajadusel kasutada.
Selle akutoitel töötava seadeldisega kulub ühe pere lestatõrjeks vaevalt 2 minutit ja oblikhape pulber, mida selleks kasutatakse ei maksa peaaegu midagi-tohutu kokkuhoid igatahes ja peale selle mesilastele ohutu ka (üledooseerimis võimalus puudub). Ahjaa, kaks kena paarumistaru läksid ka minu arvele, seega 81 € ja veel mõned sendid kulusid selleks korraks. Teisiti oleks aga praeguseks üsna suur kiire hakata saepäevi tegema, sest kohe läheb soojaks. Nädalavahetuseks lubatakse üsnagi ilusat ilma!

Pajukuu

2011-04-26T09:54:00.001+03:00

Nüüd siis on ilmad õite soojaks läinud , sel nädalavahetusel oli päikese käes ikka täitsa lust olla ja ka mesilased muutusid korrapealt usinateks. Üksjagu tolmustena tulid nad igatahes tarusse nagu pildiltki näha võib-täitsa kift vaatepilt. Uskumatult palju pajusid ikka kasvab meil igal pool.
Mõnedel mesilastel olid aga jalad sinise õietolmuga koos, uurisin järgi, et sinist õietolmu saavad nad Siniliiliatelt e. Scilladelt. Proovin, kas saan mõne mesilase täna pildi peale, kel jalgade küljes sinine õietolm, see oleks vahva.
Vahepeal on palju sebimist olnud, vaheaeda hakkasin ehitama ja poste maasse kaevama, see juhtus kõik eelmise nädala lõpus. Laupäeval jõudsin Elvas ära käia ja ühe kollase pere 6 raamil ära tuua. Need elavad nüüd uues tarus kodu juures on väga rahulikud ja mõnusad tegelased. Vaatasin, et kuna neil oli suira ja pajumett väga palju korjatud, siis ei olnud emal enam ruumi munemiseks ja andsin neile kaks tumedamat üles ehitatud kärge juurde. Need kärjed millega pesa laiendatakse, tuleb asetada äärde, kohe suira ja sööda kärgede kõrvale, et ema saaks sinna kohe munema minna. kui panna aga laienduskärjed täitsa äärde, siis pole sellest eriti kasu, kuna ema sinna ei satu lähemal ajal ja pere võib kiduma jääda. Ka ei tohi panna kärgi pesa keskele, sest see lõhub ära pesa struktuuri ja ei mõju samuti hästi. Ainsana olen andnud pesa keskele mõned korrad kunstkärjepõhjadega raame, need ehitatakse pesa keskel küll kõige kiiremini üles, kuid mul pole esialgu aimu, mis moodi see pere arengule mõjub. Võib olla ma olin siis rumal, et kuulasin ühe vanema mesiniku juttu aga suuremat häda sest ka ei sündinud. Siiski nüüd pole enam sedasi teinud, sest kahtlused ses osas ei luba uisapäisa talitada, pean asjatundjatelt järele uurima, kas see on ikka õige.
Pühapäeval sai Kasemetsa tarud üle vaadatud ja ära puhastatud. Mesilased olid mu pandud kuivsööda üles sulatanud ja kärgedesse tassinud. Alguses lausa ehmatasin, et mis pudi need kärjed täis on aga siis sain aru, et see on kuivsööt. See nägi välja ausalt öelda väga imelik, selline teraline ja meenutas kangesti tarulangetise sees olevat vahapuru. Lähemal uurimisel alles sain aru millega tegu :)
Siirtupit sai sügisel kenasti antud, selles ei olnud enam mingit kahtlust. Kogus 15 liitrit taru kohta on selliste talvede ajalgi pisut üle vajaduste aga minu printsiip on, et olgu sööta pigem natukene roihkem, kui puudu, siis pole tarvis kevadel muretseda. Seega järgmisel kevadel ei anna ma enam neile mingit kuivsööta lisaks, sel pole mingit mõtet nagu ka liigsel kartusel.
Eile käisin ka Ellamaa mesilas ära ja vaatasin ka sealsed tarud korralikult üle. Parem talvitumine oli igatahes, kui eelmine, sest enamus peresid on heas seisus. Langetist oli vaid ühes tarus veidi rohkem, kui peaks aga pere oli vaatamata kõigele kena ja tugev. Siirupit oli siingi ülearu palju järel aga küllap see neil veel ära kulub, pered on suured ja pikk kevad on ka veel ees. Peale pajunektari neil miskit korjata ju esialgu pole. Pajunektarit oli tõesti kõvasti toodud, nii et tuli sealgi osades tarudes raame juurde anda. Suure remmelga juures jäin korraks kärjekaste tassides kuulatama-oi milline sumin seal oli, meenutas kangesti pärnade õitsemise ajal kuuldud suminat, tundus, et enamus mesilasi on kõik puu otsas.
Peaaegu kõik emad nägin ka ära välja arvatud ühes, st taru nr.4 oli vist ema kaduma läinud. Ema oli munenud mõne aja eest ja hauert oli kenasti, kuid lahtist hauet enam ei näionud ja mesilased olid ehitanud viis emakuppu. Võimalik et ma lihtsalt ei märganud ema aga mesilastel võib vahel tekkida ka lihtsalt soov ema vahetada kui neile vana ema miskipärast meelt mööda pole aga eks me näe mis nseis nädala pärast on. Ühes peres (nr 7) oli igatahes suur ruumipuudus käette jõudmas, ema muneb seal nagu kuulipilduja ja oli jõudnud tavapärase paaei kolme raami asemel juba 6 raamile muneda. See pere on muidu ka tugevaim, sealsed mesilased talvitusid 12 raami ja nüüd sai lisatud veel 2, seega 14 raamil juba, hakka või meemagasine juba peale sättima :D .
Korjasin välja kõik küljematid ja muu mittevajaliku nagu tuuletõkked. Palju kuivsööta jäi järgi mille ära korjasin ja mõned liigsed söödaraamid võtsin ära. Annan need siis tagasi, kui kehvemad ilmad juhtuvad tulema.
Plaanin järgmisel korral kollaste peredes leski hakata kasvatama, et neid oleks emade paarumise ajaks rohkem. Selleks tuleb lõigata kärjeraami alumisest osast veidi kärge ära, et ema sinna leski muneks.
Õpetuse järgi tuleks ära lõigata umbes 2/3 kärjest, nii ka teen.
Mai keskpaigas peaks esimesed vageldused tegema, et kasvatada korralikud kollased emad ja saaks kõik segaverelised oma mesilast ära vahetada. Mõned pered on muidugi vaja ka juurde teha, selleks kuluvad tarbeemad ära, pealegi on kavatsus sel aastal panna mõned väikesed pered kahe kaupa tarudesse, vahelaud vahele, et kevadel , kui mingi häda juhtuma peaks enda või mõne sõbra mesilas, oleks kohe omast käest emad võtta.

Taru sai valmis

2011-04-20T14:00:00.001+03:00

Viimati lubasin valminud tarust pilte panna, siin ta siis on.
Lisasin selle pildi albumisse ka, nii, et võib koos üle-eelmise postitusega kõiki koos vaadata.
Tegelikult alustasin juba kahe järgmisegi taru puhastust, sest manööverpinda on õige pea tarvis.
Homme plaanin igatahes Elvasse sõitu, et sealt üks väikene pere ja mõned ilusad kollased emad tuua. Kasemetsa kaks sülemiperet ootavad rahulikumaid emasid, et aias oleks ohutum askeldada.
Ka maja juurde jääb esilagu üks emade kasvatustaru,, võimalik, et just see viimati valminud aga mine tea ja samuti vajab Ellamaal üks tigedike pere veidi rahulikumat ema.
Eks ma käi siis ära ja jutustan , kuidas see vanade emade otsimine ja uute andmine käis ja ka kõigist muudest seiklusist.

Mesilas

2011-04-15T08:13:00.000+03:00

Iial ei või päris kindel olla, millega päev lõpev või milliseks ta tegelikult kujuneb.
Tegin siin ilusad plaanid pühapäevaseks mesilasse sõiduks aga eilne lõunatund maja verandal muutus ühtäkki nii suviseks, et enam polnud muud mõtet, kui et kähku Ellamaale sõita.
Teel olles muidugi mõtlesin igasugu süngeid mõtteid kuidas kõik on halvasti ja et ehk mõni pere on ikka elus selle raske talve peale...
Olukord mesilas oli tegelikult kõigi mu ootuste, kartuste vastand, sest juba kaugelt oli näha kuidas mesilased kõigist tarudest välja vuhisesid ja tarude seinu katsid. Tõeline kergendus oli kõike seda näha.
Kahes väiksemas korpustarus oli siiski hiir oma töö teinud ja kõik mesilased olid pooleks näritud, aga see ei vähendanud mu rõõmu sugugi, sest kaotus polnud väga suur võrreldes ühe tuttava mesiniku kaotusega, kellel terve mesila kuklaste rünnaku ohvriks langes, see pilt oli igatahes masendav.
Jagasin mesilastele söögid laiali ja tegin mõned pildid ka ja pistsin need albumisse, mis avaneb ikka pealkirja alt.

Mesilased lendavad

2011-04-14T09:14:00.001+03:00

Ellamaale pole ikka veel saanud , kuigi ammu juba tahaks minna. Teed pidavat olema ikka väga ligased ja autoga mesila lähedusse ei pääse, tuleb kõmpida kilomeetri jagu koos kõige kolaga, mis plaanikohaselt kaasa tuleks võtta. Oma paarkümmend kilokest käe otsas lompide ja lumeplögas sumbata ei ole just meeldivaim ettevõtmine. Üleeile tegid linnukesed aga Kasemetsas lendu, nagu mamma teatas koju jõudes.
Nägin ära ka esimese mesilase, kes lendas õietolmu punakad tombud jalgade küljes ja kirju liblikas ka juba lendas- kirju suvi tuleb ütles selle kohta vanarahvas.
Lähen käin täna seal ära ja vaatan nad üle ja annan ergutuseks veidi "Ambroosiat".
Pühapäevaks lubatakse kogunisti +15, siis lähen Ellamaale ka, pole hea enam venitada selle ülevaatusega ja ehk on neil abi tarvis.
Mõned päevad tagasi alustasin aga tarude restaureerimisega. Tegemiste vahepeal sai kõigist tööettappidest klõps pilti ka tehtud, nii et nüüd takkajärgi hea vaadata, kuidas kõik toimus. Ühtlasi näevad huvilised, kui lihtne ühe vana taru töökorda seadmine on, tarvis vaid kannatust varuda, sest kaapimine võtab kenakesti palju aega.
Katuseäärest tuli üks pehkind tükk välja saagida ja uus jupike puud sinna kleepida ja kruvidega kinnitada, õnneks on selline hea liim välja mõeldud, millega liimides enam liimitud kohast kunagi lahti ei õnnestu seda kangutada. Seepärast soovitan kõigile "Moment wood super3" osta, see ei karda ka vett ja on tõesti kõva liim.
Konkust leidsin kaks purki vanade värtvidega, millest kokku sai kena rohelise värvi. Kasutan seda "Veranda" nimelist värvi, mis on vesialusel ja ei lõhna sugugi ning kuivab üpris ruttu.See värv on oma omadustelt mu lemmik, sest katab juba esimese kihiga suurepäraselt. Taru pole tegelikult veel valmis, sest katusele ei jõudnud veel tõrvapappi kinnitada ja ka lennulauda veel pole. Magasini pole tarvis kohe tegema hakata, sest neid sai eelmisel aastal päris mitu tükki ette tehtud. Ah jaa, nurgaliistud peaks ka nagu panema aga eks ma täna tegelen sellga ja panen siis hiljem täiesti valmis tarust ka pilte üles.
Pilte restaureerimisest peaks nägema kui pealkirja klikata.

Tilgake talve on veel saadaval

2011-04-08T08:28:00.000+03:00

Täna on jälle tööpäev ja siis tuleb kudemislaupäev koos õhtuse sauna koristusega ja...
Pühapäev on nagu õnnistus, ärkan hilja, munen poole lõunani ja siis on pilliproov. Tegelt ma nii hirmsasti enam viimasel ajal ei mune midagi, ikka üht teist olen saanud tehtuks ka vormistada, kasvõi need kaunid kaminapingid.
Neli neist tegin peitsiga juba ja jäänud on veel lekk peale kanda. Lihtsalt ei taha toas neid lakkima hakata muidu oleksid valmis ja müüdudki ehk juba. Kahe pingi jupid jäid eile kokku panemata, sest avastasin kuuri seina äärest oma töölaua, mille välja kaevamine tundus oluline. Igatahes sain selle lume alt kätte ja hulka lund ka sellega seoses hoovi peale laiali laotatud, ehk sulab kiiremini.
Hommik küll sulamisemärke ei näita, uus õhuke lumekiht on öö jooksul peale sadanud ja tundub küll, et talv oma positsiooni ei kipu veel loovutama. Igatahes aknast ma välja rohkem ei vaata.
Tuli mõte, et hakkan nüüd edaspidi siin kirjutama noortele mesinikele juhiseid, kuidas olla- mida teha- mida osta laadis juhiseid.
Oleneb nüüd algajast, kas tal on juba tarud või mitte, tuleks hakata koostama sellesuvist tegevuskava ja pidama plaani, milliseid vidinaid oleks endale tarvis soetada.
Alustuseks võiks uurida, mis hinnaga tänapäeval korralikke skafandreid müüakse. Enda kogemusest soovitan võimalusel ikka üks väljaminek teha, et ei peaks nõelapatja mängima. Vanasti maksis selline kostüüm küll 1000 krooni aga äärmiselt vajalik, eriti alguses.Muude asjade soetamiseks on veel aega ringi vaadata.

Kuni pajud õitsema hakkavad

2011-04-07T10:58:00.000+03:00

Niisiis, uus mesindamishooaeg on alanud. Lumi sulab suure hooga ja kaob kuhugile maasse, sest suuri lompe pole siiani täheldanud. Eile kühveldasin aias ühe väikese hange akna alt laiali ja kaapisin lumest juba puhta kuuriesise enam vähem puhtaks, kui sedasi jätkata, siis saab aed ka rutem korda ja ei pea eraldi koristamist pärast enam ette võtma.
Mesilasse veel asja pole, kuna lund on siiski veel liiga palju ja selle nädala ilmaprognoos erilist päikesesooja ei luba. Mesinikud jutukas juba räägivad lugusid puhastuslennust ja peremees saatis mulle ka sõna, et mesilased teevad vahetevahel pisut lendu aga arvan, et õüige lend algab alles uue päikese ilmumisega.
Käisin paari päeva eest korra juba mesinduspoes ja ostsin kolm pakki "Ambroosia" nimelist kuivsööta kevadiseks perede ergutuseks.Ilus nimi välja mõeldud: ) See sisaldab igasugu kasulikke suhkruid, glükoosi, invertsuhkruid ja isegi mingeid ensüüme, kui silti uskuda, ilmselt on see suures osas meest valmistatud, sest ega see muidu nii palju maksaks. Paki hind oli 6€ 25 senti. Jagan need pakid perede vahel ära, et neil oleks midagi võtta, kuni pajud õitsema hakkavad.

Ebaaus meeäri määrib mee mainet.

2011-02-08T10:54:00.002+02:00

Osalesin ajaleht Mesinik toimetaja koha konkursil aga vist edutult, kuna pole EML juhtkonnalt oma kandideerimise tulemuste kohta ühtki teadet veel saanud. Kirjutasin neile seks puhuks ka ühe loo, mida Futu abiga sai veidi kohendatud. Usun, et teil on seda isegi huvitav lugeda, muidu läheks need kirjutamisele kulutatud päevad litsalt kaotsi. selline lugu siis, kuigi ütlen ausalt, et faktivigu ja muud sellist pole viitsinud korollida ja kindlasti on see teema laiem , kui kahele A4 ära mahuks.Kel huvi, leiab hiina meeärist facebooki Mesinike Klubi lehelt täiendust.

Ebaaus meeäri määrib mee mainet.

Talvel katab lumevaip maad, metsad ja mesilad. Kohati ulatub tuisuvaalude paksus meetrini ja üle selle. Kuna selliste lumeoludega omandab retk mesilasse kahtlase seikluse maitse, siis võetakse see ette ainult väga erilistel põhjustel. Näiteks kui lähikonnas on nugise jälgi nähtud või kui mesinik lihtsalt enam ei malda kevadeni oodata, et läbi taruseina kuuldetoruga natuke suminat kuulata ja veenduda, et kõik on korras.

Nii, et mesindusega mesinik talviti just väga intensiivselt ei tegele. Kui muidugi välja jätta kärjeraamide korrastamine, vaha sulatamine ja mee pakendamine ning veel mõned väiksemad tööd, siis ehk ongi põhirõhk eelmise aasta saagist järele jäänud mee müügil.

Seda “teisejärgulist” tegevust ei meeldi aga paljudele mesinikele ise teha. Eriti veel kui turule sõiduks tuleb ette võtta pikem reis, mis koos müügikoha eest maksmisega tekitab suuri lisakulutusi, rääkimata sellest, et pole just tore mõõduka talveilmaga terve päev kusagil meemüügi laua taga lõdiseda.

Mesinik ei saa ka kunagi kindel olla kas eelolev müügipäev tasub ennast õhtuks ära või mitte.

Seetõttu otsitaksegi parematel meeaastatel mõnikord üles kokkuostjad, kes selle mesinduse ebameeldivaima osa kuidagi ära toimetaks. Aga siit alates hakkab asi käest ära minema.

Kokkuostjale müüdava mee hind pole alati kaugeltki see kõige magusam ja mesinik saab oma mesila selle suve töö eest poole võrra vähem, kui ise käest kätte müües. Samas jälle pole midagi parata, sest meil on vaba turumajandus. Kui püsiostjaid vähe ja turul külmetada ei taha, siis tuleb väikemesinikul lõpuks mesi kasvõi poole hinnaga kokkuostjale loovutada. Mida mee kokkuostja meega edasi teeb on ärisaladus ja seda teab vaid issand jumal ise. Paremal juhul ta siiski lihtsalt pakendab selle ja müüb oma ärisidemeid kasutades poole kallimalt edasi. Halvemal juhul segab odava aasia praakmeega ja müüb samuti poole kallimalt edasi. Nii toimub see meie väikeses Eestis.

Mesindusäri maailmatasemel aga käibki tegelikult kokkuostjate ja vahendajate tasemel, kes on endale soetanud ajakohased pakendusliinid ja omavad laialdast kliendibaasi suuremate kauplusekettide näol.

Eesti turg jääb suure meeäri jaoks õnneks liiga väikseks või nagu tavatsetakse öelda - suuri kalu püütakse ikka ookeanist, kuid “kätt proovitakse” siingi üha tihemini.

Meie mesinikud on siin ja seal meedias sõna võtnud eesti kauplustes müügil olevate võõramaiste mete teemal, et kuidas näiteks odav ja mittekvaliteetne aasia mesi kahjustab massiliselt eesti meekaubandust ning viib kohaliku mee hinda alla.

Päris 100 % tõele see väide ei vasta, sest üldjuhtudel pole see tarbija jaoks sugugi odav - poelettidel müüdava võõramaise mee hind oli madal vaid sel suvel. Rimi poekettides müügil olnud Hiina päritolu mesi maksis 69 EEK, ehk siis praeguses vääringus 4.40 € (pakendajaks firma Liiwi-Heliis kes ka tuntud kui kange alkoholi tootja). Muul ajal on sissetoodud segumee (näiteks Ungari ja Aasia mee segu) hind küllaltki kopsakas.

See, et Liiwi-Heliisi purgisiltidel oli kenasti mee päritolumaa kirjas võib lugeda üsna haruldaseks. Mõnes mõttes isegi aus kaup, ise tead, millega ostes riskid.

Kuid muidu on meepurgi siltidega meie kaubanduses tõesti probleeme ja eriti just sissetoodud mee osas. Enamikult neilt toodetelt pole tõepoolest võimalik välja lugeda mis meega on tegu, kust see pärineb, millised on vastavad kvaliteedinäitajad, kas mett on mingil moel töödeldud (kuumutatud, mikserdatud, segatud) ning muidugi rääkimata aastaarvust, millal see mesi toodetud on.

Ometi oleks vastavate reeglite ja seaduste järgimisega justkui kõik korras, kuna pakendil on nõuetekohane märgistus, et toodetud Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopa Liitu toodetud meest!

Aga kas purgi sisu pärineb Tshernobõli kandist, Hiinast või Ungarist, see jääbki ostja jaoks saladuseks.

Pole midagi uut siin päikese all. Mastaapidelt palju suuremad on näiteks USA ja Kanada meeturu probleemid. Suurriikide meedias kurdetakse samuti ohtra odava võõramaise mee sisseveo üle. Vaatamata USA piirivalve- ja tolliteenistuse allüksusena tegutsevate toiduaineinspektorite suurtele jõupingutustele on mee kontrollimine vägagi komplitseeritud ja keerukas operatsioon, mis vajab palju eriteadmisi ja kaasaegse laboritehnika olemasolu.

Kavalad eksportöörid on aga oma saatedokumendid nii osavalt vormistanud, et tihti ei saadagi päritolumaa kohta selgeid andmeid. Kuna lisaanalüüside tegemine on kallis ja saatedokumentides pole vihjeid peamise kahtlusaluse päritolumaa Hiina kohta, siis jääb suur hulk riiki sisse toodud ebakvaliteetset kaupa avastamata.

Maailmas on kahte tüüpi riike: meetootjad ja tarbijad.

Ameerika Ühendriigid on üks suurimaid meetarbijaid maailmas, mille elanikkond tarbib viimaste statistikaandmete järgi umbes 400 miljonit naela mett aastas. (1 nael = 0,435 kg).

Kuna Ameerika mesinikud toodavad ise sellest kogusest kohapeal vaid poole, siis võib lihtsa arvutuse tulemusel aimu saada, millistes kogustes vahenduskaubandus seal eksisteerib.

Kanada toodab umbes 65 miljonit naela mett aastas ja sissetoodava mee koguseks loetakse umbes 20-30 miljoni naela ringis, mis on samuti ligilähedaselt umbes pool nende enda mesinike poolt toodetavast kogusest.

Suuremad meetootjad on Hiina, Argentiina ja Hispaania.

Kanada ajaleht The Globe and Mail käsitleb oma selle aasta 5. jaanuari numbris meetransiidi teemat üsna põhjalikult.

Kanada häälekandja väidab üsna avalikult, et meeärimehed teevad koostööd Saksamaa tunnustatud laboratooriumitega, et on moodustatud lausa konglomeraat, mis väljastab aasia praakmeele viisipärased vastavussertifikaadid ning seetõttu pole tollitöötajatel reeglite rikkumisest sageli võimalik kinni hakata.

Mee kohale toimetamiseks kasutatakse erinevaid skeeme, millest üks levinum võte on lähetada kaubapartii läbi mitme erineva riigi nö. transiitkaubana, kus iga vahepeatuse järel tekib kaubale uus omanik.

Hiinast saadetavad meelastid jõuavad kõigepealt lähinaabrite juurde. Põhilised vahepeatused asuvad Indias, Indoneesias, Filipiinidel, Mongoolias ja Venemaal, kust need siis omakorda teistesse riikidesse edasi saadetakse. Eestisse sattub sellest suurest transiidiärist suhteliselt väike kogus, mida on eelkõige toodud Ungarist ja mõningal määral Venemaalt.

Üks selline fakt näiteks, kuidas Kanadas neid vahepeatusi on tuvastatud:

Eelmisel aastal jäi Malaisiast pärinev kaubasaadetis Kanada tollitöötajatele silma tänu infovahetusele. Kuna sealse meesaagi kohta oli saadud just värskeid andmeid ja kogus, mis oli jõudnud kaubasadamasse, ületas kümneid kordi Malaisia aasta toodangu, oli selge, et tegemist pole Malaisiast pärit meega.

Üks tollitöötaja, kes oli just ühest suuremast partiist meeproove võtnud, kommenteeris, et sellist veehulka polevat tema oma teenistusaja jooksul mees veel kohanud.

Ta nimetas kogu seda seda äri tabavalt “meepesuks” (ingl. Honey Loundering).

On teada, et ebaausal teel meekoguste suurendamiseks kasutatakse mõnikord veega lahjendamise tehnikat, kus mesi ja vesi kuumutatakse ning siis peenfiltreeritakse läbi spetsiaalsete keraamiliste söefiltrite, jättes mulje nagu oleks tegemist pisut toore meega, kusjuures selle sõelumise teel on meest eraldatud ka päritolumaa taimedelt pärinevad õietolmu osakesed, mis omakorda raskendab veelgi pettustele jälile saamist.

Miks on siis hiina mesi nii kardetud ja põlatud?

Rääkimata muudest mee rikkumise viisidest on Hiinast pärineva mee proovidest leitud hulgaliselt laia toimespektriga antibiootikumi klooramfenikooli (varasemast ajast tuntud ka levomütsetiinina) jälgi, mida kasutatakse mesilaste raviks. On leitud ka pestitsiidide jääke.

Selline mesi on kõike muud ku tervislik.

Euroopa Liit on praakmee sisseveo paaril korral juba keelanud kuid vaatamata sellele jätkavad ärimehed pressingut ja taas on Hiina päritolu mesi meie poelettidel. Et kaitsta meie siseturgu ja tarbija tervist ebakvaliteetse kauba eest, oleks tarvis sissetulevat transiitmett hoolikalt kontrollida ja teha rohkem pistelisi analüüse ka juba kaubandusvõrku müüki pandud meetoodete seas.

Seni on mee testimisel abiks olnud mitmed laborid üle Eesti ja keerukamaid analüüse on saadud tellida ka Soomest, kuid meie riigil tuleks kaaluda võimalusi ühe korraliku meelabori ehituseks või siis vähemalt olemasolevate Keskkonnauuringute Kesklabori laborite rahalise abistamise võimalusi.

See oleks üks moodus hillitseda nõuetele mittevastava importmee trügimist meie poelettidele.

Selle üle tasuks vähemalt mõtelda.

Kevad tuleb varsti

2011-02-08T10:49:00.000+02:00

Seda viimast postitust tehes, ei mõelnud ma, et vaheeag nii pikale venib ja et ka talv peaeagu läbi saab. Ka seda ei osanud ma ette näha, et kirjutamise tuju alles nüüd peale tuleb. Eks see kõik ole tegelikult tingitud sadadest asjadest ja minust enesest ka loomulikult, Pealegi kajastub Futu blogis suurem osa sündmusi, mis ma sest ikka kordan.
Ega ma siis ei korda ka, elu on hoopis mitmetahulisem ja inimesed näevad asju erinevalt.
Kevade alguseni on veel umbes 40 päeva jäänud ja eks tule nüüd minulgi end jälle liigutama hakata, et puhastuslendu maha mitte magada.
Tegime mesinikega ka väikese ennustuse, et millal see esimene lend tehakse, pärtast hea vaadata, kellel õigus oli.

10 jaanuar 2011

(19:05:56) Pokumees: millal puhastuslend algab

(19:06:09) Pokumees: sel aastal

(19:06:24) Tarmo.J: anna soojapuhurit lennuavast sisse, siis algabki

(19:06:26) anta1: see oleneb ju ilmataadist

…........

(19:09:45) Pokumees: ma pidasin silmas ennustust.venematel mesinikel on kogemusi rohkem, nad ehk teavad umbes ette, millal ühel või teisel aastal lennuks võiks minna

(19:10:43) anta1: tänavu tuleb kevade üpris varakult ja lumi sulab kähku

(19:10:44) Tarmo.J: kui päikse välja lööb selliste ilmadega, siis osad teevad kindlasti osalise lennu ära

(19:13:08) Pokumees: see jutt juba läheb :D

(19:13:36) Pokumees: mis kuupäeval ?

(19:14:00) Tarmo.J: isegi homme ehk

(19:14:07) Manks: hakkame puhastuslennu aega ennustama, kes märgib üles?

(19:14:48) anta1: mina arvan,et kohe märtsi algul

(19:15:12) Manks: pakun 23 märts

(19:15:17) anta1: või isegi varem

(19:22:25) talunik: aga lund on ju palju

(19:22:37) Manks: huvitav, kuna on kõige varasem aeg puhastuslennuna registreeritud?

(19:23:39) Manks: 2 päevaga on meil vist pool lumest kadunud, vähemalt kokku on küll vajunud

(19:37:33) anta1: manks,mul siin mere ääres oli kõige varasem puhastuslend kunagi 5-l märtsil,tänavu tuleb vist isegi varem

(19:41:54) Manks: oo

(19:42:52) metsamesinik: 40 päeva peale metsa puhastust tuleb kevad.

(19:43:02) anta1: teil peaks ikka oma 3nädalat varem olema

(19:43:39) anta1: peale metsa puhastust-kuidas ,seleta

(19:44:10) Manks: metsa puhastus, mida selle all mõelda?

(19:44:26) metsamesinik: massiline kuuseokaste langemine

(19:44:28) anta1: metsa võib ju puhastada juba kohe peale lume sulamist

(19:45:14) metsamesinik: ma mõtlen ikka metsa enda puhastust, vanad okkas ja koorepraht langeb maha

(19:46:18) metsamesinik: möödunud aastal oli eriti tõhusalt, mul aia servas kaks suurt kuuske, nende alt lund peaaegu ei paistnudki

(19:46:27) anta1: vaat ei teadnudki,olgugi et mets on lähedal

(19:46:34) metsamesinik: servas pigem elan

(19:47:00) metsamesinik: aga Sa vaata veebruaris ;)

(19:47:27) anta1: mul ka kuused kohe krundi ääremaal

(19:47:39) metsamesinik: see on vanarahvatarkus ja päris toimiv muuseas

(19:47:59) anta1: ok,saab vaadatud

(19:48:11) metsamesinik: kas pole talve teises pooles siis kunagi märganud, et kuusealune okkaid täis?

(19:48:41) anta1: pole lihtsalt tähele pannud:(

(19:49:34) metsamesinik: teg on neid puhastusi 2, üks mulle tundub on praegu, vahel võib see suht tähelepandamatu olla, see 40 päeva kevadeni kehtib teise puhastuse kohta

(19:50:36) anta1: juba homme vaatan

(19:50:51) talunik: mida see tähendab

(19:51:02) Jänku: eiei mine ikka täna,vaata kohe ära

(19:51:06) Manks: seda kuusepuhastuse juttuolen varemgi kuulnud, aga meil pole see minu meelet paika pidanud

(19:51:14) Jänku: homme ei pruugi näha enam

(19:51:25) anta1: pime ju:D

(19:56:01) Manks: täna oli meil metsaalune puhas

(19:56:29) anta1: meie esiisad olid targad mehed,peab lugu pidama

(19:56:51) metsamesinik: Ennustaks veel: kahaneva kuu jõulud ennustavad rasket aastat.

kuu hakkas kahanema 23-st detsembrist muide...

(21:20:30) Pokumees: meelis, mis ajaks sina ennustad sel aastal puhastuslendu?

(21:21:50) meelis: ma ei oska ennustada...:(

(21:22:13) anta1: mis sa poku ise arvad

(21:23:37) meelis: aastates teatud sarnasusi on aga ....tunne ütleb varast lendu

(21:24:15) meelis: ...märtsi algus siis...

(21:24:53) anta1: sama,mis mina siis

(21:26:01) rebaseonu: tere õhtust. 2 aastat tagasi oli puhastuslend Vabariigi aastapäeval

(21:29:06) Pokumees: 22 märts pakun mina

(21:33:15) rebaseonu: Pakun puhastuslennu 1. märtsiks

(21:33:55) anta1: julge ennustus:)

(21:34:08) Pokumees: ega liiga vara ei ole?

(21:34:08) SiimU: midagi 4 on puhastus

(21:34:16) SiimU: 4, 14 või 24

(21:34:43) Pokumees: ma panen kõik kirja, siis kevadel avaldan

(21:34:50) Pokumees: :)

(21:34:56) anta1: neli sinu õnnenumber või

(21:35:07) meelis: ma panen siis 7 märts

(21:35:28) SiimU: märts kindlalt

(21:36:03) anta1: minul kirjuta ka 7märts,kuna 7 minu õnnenumber

(21:36:04) pihlpet: siimu, kasvõi 34 märts:)

(21:36:50) rebaseonu: B) ma tellisin 1. märtsiks juba sooja ilma ära, +22 varjus

(21:42:36) metsamesinik: hiline kevad, puhastuslend peale 25 märtsi

(21:49:06) metsamesinik: Poku panid ennustused kirja?

(21:49:29) metsamesinik: täiendan veel: suvel tuleb üle keskmise vihma

(21:49:38) SiimU: minul sai neid kolm

(21:49:48) SiimU: suvi tuleb ilus

(21:50:48) Pokumees: kõik on kirjas

(21:52:27) Pokumees: MH ja Jänku, mis teie ennustate?

(21:58:43) Meehaldjas: kui ma ütlen,e t mul on puhastuslend 5 mai ja siis pilti teen- olegi võitnud??

(22:02:08) noor: teine võimalus on õigel päeval koputada taru ja siis lennuavast pilti teha

Suvi läbi seks korraks

2010-08-13T11:21:00.004+03:00

Vahepeal on igasugu asju juhtunud, milledest Futu blogis juba paras ülevaade olemas ja dubleerimist eriti seetõttu ei vaja.
Mesindamisega on mõnes mõttes ühel pool, st. mesi on võetud ja jäänud veel perede talveks koondamine, lestatõrje ja söötmine. Muidugi tuleks teha veel igasugu talvitumiseks tarvilikke asju aga seda jõuab veel küll ja küll.
Viimase mesilaskäiguga sai kolmel tarul katusekatted ära vahetatud ja muid pisiremontegi tehtud, nii et võin uhkusega öelda, olen oa toimetamiste graafikust veidi eeski .
Õuepealesle perele on vaja kiiremas korras uus pesa valmis saada aga selle ettevõtmine muudkui venib materjali puuduse tõttu. Kaks väikest peret said juba suurde mesilasse ära, aga tahaks ülejäänud ka õuepealt minema saada, võib olla siiski kollased jätan, et kevadel emadekasvatusega varakult peale saaks hakata.
Mõned katsed ma juba sel aastal tegin ja üldiselt ka õnnestunult-kahjuks on nende kollaste emade järglased aga pisut vale värvi, sest kohapeal pole piisavalt kollaseid isasid.
Oodata on veel ühe ema paarumist Kasemetsas , eks näe milliseid järglasi see annab , eelduste kohaselt mingeid kirjuid aga see polegi tähtis. Muide väidetakse, et esimese astme ristandid on mõneti energilisemad meekorjajad ja et alles järgmine ristumine muutvat mesilased tigedaks, seda saab näha, kui järgmisel aastal meekorjeks läheb.
Kindel plaan on igatahes järgmisel aastal kollaste mesilastega rohkem tegelda ja kõvasti tõugu parandada oma mesilas-nagu rebaseonu, kel nüüdseks pea kogu mesila ilusate kollastega täidetud aga ainuke asi, ta on ostnud endale paarunud emad ja nendega siis toimetanud, samal ajal kui mina olen püüdnud emi ise kasvatada.
Nädalavehetus tõotab igatahes töine tulla-homme hakkan siirupit segama.
Hetk tagasi, vaatasin kodu juures olevad mesipuud üle, et ehk on aeg neile sööki pakkuda ja ennnäe imet, ema posserdab viimase raami all servas-keerad raami, siis ukerdab teisele poole, keerad teise külje, sama nali. Napsasin ta sealt lõpuks kinni, et sinine täpp selga teha. Tõin selle suure kollase iluduse tuppa, Futu assisteeris, tõi mulle märkimispliiatsi kähku ja ühtäkki, saanud täpikese selga, viskas kuninganna end pikali ja nägi välja nagu oleks tohutult viga saanud ja seetõttu hetkega surnud!
Ohh, milline kobakäpp ma küll olen, mõtlesin , pole sõnu lihtsalt. Uurisin siis seda "surnut" ja vaat mis, liigutas vaikselt oma tundlaid, siis ajas oma muneti lahti ja ...Futu olevat märganud, et ema munes! No mida küll teha? Panin siis ema õrnasti taru lennulauale , et ehk mesilased saavad teda kuidagi aidata, või siis konstanteerivad surma ja lükkavad üle ääre kuristikku. Juhtus see mida ootasin, mesilased kogunesid ema ümber ja kõik olid väga tema küljes ringina tundlatega kobimas, kuni ühtäkki hakkas see "surnu" end liigutama, tegi kerega imelikke vonkelmisi, nagu võimleks, siis aga ajas end juba jalgadele ja komberdas ( küll vales suunas) aga komberdas ja siis ühtäkki , nagu poleks midagi juhtunud, vajutas gaasi ja siuh, kadus taru sisemusse!
Selline lugu-ehk sai ema kini püüdmisest shoki või arvas, et tark tegu oleks surnut mängida, et teda võib olla siis ei tahetagi ära süüa, mine nende linnukeste kavalusi tea?
Igatahes, selliseid asju mesinikud ei näe ega koge, kui nende mesipuud asuvad kodust kaugel.
Kindlasti tasuks üks või kaks rahulikumat mesilasperet hoida enda lähedal või miks mitta päris koduaias, siis alles hakkate tasapisi aru saama ja märkama, kuidas mesilased tegelikult elavad ja kui targad nad on.
Suvi läbi seks korraks, õnneks ainult mesindussuvi-väljas +28- aga, et juba nelja kuu pärast on jõulud, vat see ajab küll vihale :)

Kasemetsa mesila

2010-07-17T09:15:00.001+03:00

Ehh, eile õhtul sai taru lõplikult viimistletud ja oli ka viimane aeg ka mesilaste õuelt minema viimiseks. Kui olin andnud paar vurritatud kärge tarusse puhastamiseks, läksid mesilased päris lolliks, paljaste säärte ja maskita olin siiani rahulikult hakkama saanud, ainult mõni üksik käis mölisemas, eile aga , nii kui katuse tõstsin, lendasid kurjamid mulle kallale ja sain kohe kaks nõela, säärde ja sõrme.
Nõelamist ma ammu enam ei karda ja eriti paiste ka ei lähe aga kuna majas on ka teisi, siis nii see asi jääda enam ei saanud.
Veeretasin taru kärule ja vinnasin selle ette aeda, et sealt see Futu abiga autokärule ümber tõsta ja Kasemetsa poole- kell oli juba pool kümme.
Teise ringiga pidin mesilased viima, kuna osad neist olid otsustanud , et teevad pikki päevi ja lendasid veel täie otsustavusega mett korjama. Ei olnud mul enam aega passida, mis kell ma sedasi ükskord voodisse jõuan. Pistsin poroloni riba lennuavase ja sidusin koormarihmaga katuse kõvasti kinni -kes sees see sees, kes väljas, see väljas. Väljasolijate tarvis panin ühe sülemikasti koos vurritatud mesise raamiga, et need hilised "stahaanovlased" päris peavarjuta ei jääks.
Tarru said mesilased täpselt kell 23. Vaatasin veel raamid ka korra üle, kena haue oli ühel kärjel.
Siis lisasin teisele tarule veel tühje raame, et need tööta ei jääks ja tulin ära koju. Mamma andis veel karbitäie maasikaid ka kaasa, mis mul alles nüüd meelde tuli.Lähengi nüüd maasikaid hommikusöögiks sööma.

Mis lonkab se käib

2010-07-15T08:57:00.001+03:00

Seda öist meevurritamist Futu juba rääkis oma blogis, kuidas meil terve köök nüüd meega koos on ja kõik kleebib ja nädala lõpus lähen toon ilmselt Ellamaalt lisa. Loodan, et kirutud kuumusest on mõnevõrra kasu ka, ehk mees pole ehk nii palju vett vaja mesilastel välja aurutada. Plaanitud meekilodest on igatahes peaaegu pooled sel aastal juba saadud, mis edasi saab , seda näitab aeg.
Seljahaigeks jäin järjekordselt ja komberdan oiete saatel juba mitmendat päeva, üsna kasutuna ringi, ainus mida eile teha sain oli autosõit Futu uue telefoni järgi Järve keskusesse (istuda seljatoega istmel on ok) ja õhtu poolikul nügisin ühele vanale mesitarule uut hinge sisse.Täitsa vinks vonks taru, vaja veel sobilik värv ja katusele hinged leida, siis on valmis Kasemetsa kolima.

Selle tööga läks liikumine igatahes kergemaks ja ise ka imestasin, et valu oli peaaegu kadunud-märkamatud harjutused, kükki, püsti, kummardused, see kõik oli heaks raviks-tööteraapia :), voodisse minek igatahes laabus ilma suurema vaevata, mida ei saa ärgates sealt välja saamise kohta öelda, hommikud algavad kõndima õppimisega. Meil öeldakse, mis lonkab se käib :) Futu ütleb nii.

Jaht

2010-07-02T10:11:00.001+03:00

Eilne hommik algas sülemi maha võtmiseks vajalike riistade otsimisega, millest enamus, nagu mask, kindad, sülemikast , suitsik ja veeprits kuulub juba niigi mu auto standardvarustusse :)
Eelmisel õhtul kell 22:42 helistas Metsamesinik Ülo ja andis häire, et minu lähedal Laagris, Rohula tänaval olevat sülem maja seinal.
Muidugi oli mulle seda sülemit "jubedalt tarvis" ka. Hommikul igatahes sai kohale lennatud oma lumivalges kombekas, nagu mesinikule kohane.
Ei ole standardseid olukordi sülemitega, nii ka seekordne ei meenutanud mulle ühtki eelnevat puuotsa ronimist.
Redeli pikkusest jäi ka kõvad paar meetrit puudu ja nii ma siis sättisin oma püüdmiskasti kruvide ja nööriga pika ridva külge, mida siis kuidagi moodi ühe käega ülal sülemi kohal kavatsesin hoida, et siis alt suitsuga neid karjatada.
Kuna toetuseka ja kinni hoidmiseks erilisi pidepunkte polnud, tuli paluda majaomanikul mingi nöör leida ja sellega siis ühes käes hoitavat ritva omalt poolt läbi maja teise korruse seinas oleva ukseta uksorva, mis oli kaetud tuuletõkke plaadiga, toetada (esimesle katsel ilma nöörita kukkus suurema tuule iiliga see kast igatahes alla, õnneks mina jäin redelile ja kast terveks) Siis leidis peremees kiiresti alul koerarihma (mis ei sobinud selleks) ja siis tuli rõõmsa naeratusega suul ja pakkus üht imeilusat lipsu, sest mitte midagi muud ta parajasti sealt toast ei leidnud ja ... käras küll, saime selle abil kenasti hakkama, kuigi sõlme tegemine ühe käega eriti ei tahtnud mul õnnestuda.
Pritsisin mesilastepuntra kenasti märjaks ja hakkasin oma kasti üles poole upitama et seda siis pärast "rehana" kasutades, sülemit alla poole nügida. Hehh-see ei olnud hea mõte, sest osa sülemit rullus tükkidena mulle kaela, lehtervarrukatesse (kummikindad pidid neid ilusti koomal hoidma ) ja alla maapinnale-Proovisin veelkord, sest sellises ebamugavas asendis poleks ma üle viie minuti suutnud nagunii vastu pidada, tulemus oli eelmisega sarnane aga midagi targemat ma ka ette ei osanud võtta ja mis peamine, ma olin oma esialgse plaani peaaegu teostanud. Alla kukkunud mesilased lendasid üles tagasi ja kobardusid juba kenasti sülemikasti ava ääre külga. Jäi teha veel viimane rehitsemine, et tokile toetuspinda redeli viimasel pulgal leida. Miskipärast meenutas minu turnimine Nepaali meeküttide tegevust-õnneks ma kõrgust ei karda.
Paar tundi tuli seda akrobaatikat teha, enne kui suurem osa mesilasi kasti sai ja ma sellega alla hakkasin ronima- õeh-täpsemalt öelda 2 tundi ja 35 minutit. Peremees pakkus õnneks kohvi ja oli muidu ka tore mees. Rääkisime igasugu asju mesilastest , seni kuni all ootasime, et kastist välja jäänud mesilased uuesti seinale koguneksid. Ema asukohale seinal jääb tavaliselt tugev ema lõhn juurde ja maha jäänud mesilased koonduvad uuesti sellele kohale kobarasse. Nüüd tuli vaadata üks väiksem karp ja prits ja nad jälle üle pritsida ning tasaksei karpi pudistada ja alla tuua. Seda sai teha umbes kolm korda, kuni üles seinale ei jäänud enam eriti kedagi. Siis läksin ja pritsisin veel seina, et ema lõhn maha pesta ja oligi kõik.
Paar mesilast veel tiirutas seina selle koha lähedal, kus nad enne olid platseerunud aga peagi tulid nad alla, sest mingi tugevam signaal või lõhn tuli minu kastist.
Jutu käigus rääkis majaperemees Reimo, kuidas ta oli sülemi maha võtmiseks abi otsinud ja kuidas ta riburada pidi oli mesindusfoorumisse sattunud ja kuidas teda edasi oli juhatatud- kujutan seda telefonikõnede ringi üsnagi ette :) Jutu sees mainis ta ka, et olla käinud kõrval tänavas elavate naabrite juures Hirve tänaval, kel mesitarud õuel ja kes tema teada mesindusega tegelenud kunagi aga nüüd kavatsevat lõpetada.
Selle jutu peale läksid mul igatahes kõrvad kikki- Mesindust LÕPETADA?
Muidugi sain ma nendega ühendust ja sain ka teada, et neil on igasugu mesindusinventari üle ja mõned tarud jne.Leppisime kokku, et lähen nelja viie paiku sinna.
Jõudsin pisut vara, sest kedagi polnud kodus ja helistasin neile uuesti, et millal neid koju võiks oodata.
Telefonist kostis midagi naljakat-"me kohe tuleme sakust, meil on sakus kontor" irw-maailm on ikka tibatillukene koht.
Viie minuti pärast oligi pererahvas kodus. Äärmiselt meeldivad inimesed igatahes , kellega paar järgnevat tundi vesteldes möödusid hetkega-sellest andis märku taskus helisev telefon, millest kostis murelik Futu kääl " kus sa kadusid" :D
Kavatsetud kahe taru ostust oli saanud kolme taru ost ja kaapimist ja puhastamist poole ööni, et hommikutundidel püütud sülem lõpuks korralikku majja saaks.Kell oli igatahes tublisti üle poole üheteistkümne, kui sülemi tarusse kolmele raamile kallasin-SAUHH
Mul on nüüd 10 peret!

Enne Jaani

2010-06-22T10:06:00.000+03:00

Enne Jaani tulekut käin mesilas ära, sest muidu võib juhtuda, et ei satugi enne juulit sinna ja mida need mummid ikka oskavad ise tarka teha :)
Tegelikult on tarvis üle vaadata, kuidas aadressimuutus on tigedikele mõjunud ja kas taru N3 on uusi kuppe meisterdanud ja loomulikult, ka mett peaks pühadeks veidi vaatama. Virve ja Jaan võivad täna meile sattuda, siis oleks tore neile ka pisut kärge lutsida anda ja ehk jätkub mõni kärg ka vurritamiseks, eks näe.
Koduse pere pean ka täna korra üle vaatama, kas kõik on ikka korras ja kas noored mesilased on kõik juba koorunud või on veel antud hauet sees. Ma ei tea ausalt öelda ju sedagi, kas ema on paarunud või mitte, selles osas tahaks ka selgust saada. Ei kirjuta praegult pikemalt, panen riidesse ja Ellamaale.
Tsau.
Teie lugege vahepeal, mida Alfa Maalehes kirjutab.

Paarumislennu ootel.

2010-06-21T08:58:00.001+03:00

Ehh, passisin neid eile poole kaheni, siis pidin kodunt ära minema ja vist jäigi mul paarumislend nägemata, Futu igatahes märkas koju tulles kohe, et midagi imelikku on taru juures teoksil. Ka mulle tundus, et isamesilasi oli tavapärasest rohkem seal lennuaugu juures eile ja et ilm oli soodne , võisid nad paarumislennu ette võtta. Alfaga ka konsulteerisin, et millal paarumised toimuvad? Tema kogemused ütlevad, et ema läheb paarumisele viiendal elupäeval 13:30 ja 16:00 vahel, kusjuures oluline on ka, et päikesepaistelise ilma puhul peaks välistemperatuur olema vähemalt 17 kraadi või siis viluga +19. Ehh, kahju oleks küll kui nad juba ära oleks paarunud, nii et mina ei näinud. Täna püüan passida, kui vähegi saab, pärast 12 peaks taevas selgeks minema aga muidu on ilmaprognoos suht kehva, homme öösel sajab ilmselt sama moodi nagu täna ööselgi.
Ilmaprognoos

Kollased

2010-06-20T10:50:00.003+03:00

Neljapäeval sai siis järjekordselt Ellamaal käidud ja mesilased üle vaadatud. Mul on nüüd kindel kord selleks ülevaatuseks, käin võimaluse korral iga 8 päeva tagant oma mesipuid üle vaatamas ja sättimas. Lugesin sellise süsteemi kohta ühest targast mesindusraamatust ja leidsin, et selliselt toimides saab kõik väga hästi kontrolli alla hoitud ja sülemeid vältida.Mul pole siiani ühtki sülemit seetõttu tulnud ja loodetavasti ei tule ka, teen selle asemel peresid ise juurde.
Pere võrdub minu jaoks ema olemasoluga, kui ema puudub, siis puudub ka pere ja arutletagu kuidas tahes, kuidas perede arvu määratleda, minu arvamus sellest ei muutu. Kevadel juhtus , et ühest ilusasti talvitunud peres oli ema otsa saanud ja kiirelt toimetades õnnestus mul mesilased teise tarusse tõsta- mesilased küll päästsin, kuid kuna ema polnud, siis jäi üks taru mul tühjaks.
Aga neljapäevast veel rääkides, siis otsustasin seekord oma tigedikkudele riigipöörde korraldada ja tõstsin nad kogu täiega suuremasse tarru ümber, kuna seal elas parasjagu üks Elmuri käest toodud 8 raamil pere, siis neile nii suurt ruumi polnud ju tarvis, need siis omakorda tõstsin tigediketarusse kelledel jälle ruumipuudus oli tekkimas , ehk tarusse nr.4.
Mõtlesin, et tõstan tarud pärast mesilaste ringi tõstmist oma kohale tagasi aga otsustasin lõpuks teisiti, sest mitmed on rääkinud teise asukohta tõstmisest lugusid, kuidas taru asukohta muutes muutuvad ka mesilaste meeleolud, et nii mõnigi on saanud endale pärast palju rahulikumad mesilased, kui enne.
Igasugu veesooned pidavat ka seda mõjutama, sellepärast selline otsus. Tarust nr.3 korjasin õige mitu kaanetatud emakuppu jälle ära, nad lihtsalt tahavad mu juurest minema lennata aga mina ei taha, et nad lendaks, seetõttu pean väga hoolikalt neid kuppe jälgima ja vajadusel need maha murdma.
Olen saanud nõnda juba kaks kohe kohe kooruvat emamesilast. Esimese neist andsin uuele perele, see igatahes elab kenasti ja oli juba munemagi hakanud. Uus kollane ema, mis koorus neljapäeval sai endale kollaste mesilaste tarust kena hulga haudme ja meekärgi kaasavaraks ning läks elama minu tehtud väikesesse transpodikasti, millel on tuulutusrest tagaseinas ja väike pööratav lennuava kah küljes-peaaegu nagu mesitaru ainult et palju tillem. Hoidsin tarust võetud mesilasi paar tundi ilema emata, et neil tekiks emata olemise tunne ja et siis on kergem neile uut ema anda. Kõik on igatahes läinud väga plaanipäraselt. Väike taru tuli muidugi minuga Sakku kaasa ja platseerub kõigi majaelanike lahkel loal maja nurga taga, kus vähem käijaid.
Tegelt pole nendega suurt muret, sest kollased ei ole agressivse loomuga, pealegi on enamus noored mesilased, kes teevad oma esimesi lennukatsetusi ja püüavad orjenteeruma õppida. Naljakas on neid vaadata, kuidas nad lennuaugust välja tulles näoga taru poole kohapeal püüavad püsida, siis jälle eemale lennata ja jälle näoga taru poole end sätivad ja jälle paigal püüavad püsida. Siis aga tuleb väike tuuleiil ja paiskab nad mitme meetri kaugusele, kuhu neil plaanis polnud minna-oi kui ruttu püütakse alguspunkti tagasi saada ja siis kõik kordub-mina muidugi istun taru ees, teen suitsu ja joon kohvi ja muhelen-see on mu kaheksas pere, kui kõik hästi läheb.
Uus pere sai endale paarumata ema, seega on mõne päeva möödudes nüüd oodata, millal ema läheb seda rituaalset seksilendu tegema. Sõber Alfa teadis ütelda, et kui ilm soodne, siis ema läheb paarumislennule umbes viiendal elupäeval, eks me näe, ma igatahes püüan sel ajal platsi olla, kui ema lennuaugust välja tulemas on.
Minu meelest oleks neil tarus palju turvalisem toimetada aga ei, ema peab paaruma õhus, sedasi kirjutatakse tarkades raamatutes. Õhus kümnekonna meetri kõrgusel pidavat olema mingi "hämar , teadlastele teadmata ala" kuhu kõik lesed kogunevad, et paarumata emi leida, kuid mina seda mula ei usu, mul on selle jaoks enda teooria.
Lesed on isased mesilased, kelledest räägitakse, kui luuseritest, mittemidagitegijatest, söödikutest, gigolotest ja mille iganes halva asjaga neid ei võrrelda, lisaks kandvat nad lesta ja muid haigusi tarudesse ja ..osaliselt on ju see jutt õige ka, et nad on pigem sugutajad ja niisama ringi uitajad aga nad on ka väga olulised tegelased, kelledest sõltub, milliseid järglasi hakkab tulevikus ema munema. Kuna lesed on ka veel sellised tegelased, kes on igas tarus teretulnud (kuni sügiseni, siis visatakse nad armutult õue külma kätte surema), siis minu mõistus ütleb sedasi, et nad istuvadki võõrastes tarudes ja otsivad/ootavad noori paarumata emasid, et siis koos nendega paarumislennule lennata. Miks see peaks toimuma kuskil "tumedal alal" kui lihtsam variant on lihtsalt emale järgneda ja kus iganes õhus see akrobaatiline seksivärk ära sooritada-onju.
Olen igatahes väga uhke oma enese tehtud väikese mesilasperega-kuna ema oli üpris kollast värvi, siis ehk ka järglased saavad samasugused -Kollased. Ah, mul on üldse kõik väga kollane, isegi maja kus elan on kollane ja ka viimaed korpustarud mis sai Kõutsi Andresele valmistatud on kollased ja nüüd tuli ometi see kollane asi pilvede tagant kah välja, no mis sa hing ikka ihkad-elu on ilus , ma loodan et teil samuti.

Rohkem pilte avaneb pealkirjale klõpsates.

Vahel ikka kirjutan ka

2010-06-13T18:13:00.009+03:00

Kõik me oleme seda suve nagu hingeõnnistust oodanud ja vaat milline ta hoopis tuli, iga päev sajab ja päikest on olnud ka nagu laenuks.Tegelikult asi vast nii hull ka ei ole, sest uurides viimaseid prognoose (mesinik peab ju ilmaoludega hästi kursis olema), juba järgmisest nädalast tuleb sooja juurde ja loodetavasti kaovad ka vihmapilved pikemaks ajaks.
Mesinduses algab peakorje. Ah , et mis see veel on? Seda kirjeldavad mesinikud üsna erinevalt ja eks paiguti ta erineval ajal algabki. Sõber Alfa Elvast elab nagu "teises Eestis", neil tärkab kõik paar nädalat varem, kui meil normaalsetel inimestel aga üldiseks tunnuseks on valge ristiku õitsemise algus. Mõned ütlevad ka, et see algab, siis kui õitsema hakkavad metsvaarikad. Alfa ütleb, et algab siis, kui ööd on soojad 16-17 kraadi ja päevane temperatuur on ka üle 22 kraadi-kõigil neil on omamoodi õigus.Igatahes kaua enam pole tarvis oodata, kui mesi voolama hakkab.
Muidugi on sellega seoses ka käed jalad tööd täis olnud, on saanud kärjeraame tehtud ( ühe õhtuga sada raami, seda te juba teate), üks 16 raamine lamavtaru veel ära remonditud (seda te ka juba teate aga kaks ei kõlvanud tõesti muuks, kui tule tegemiseks), paar mesilasperet Elmuri käest juurde toodud (seda teavad vaid vähesed).
Nüüd on siis minu mesilas 7 taru ja loodetavasti saan kolm korpustaru ka sülemitega sel aastal asustatud, kui vaid ilma tuleb ja soojemaks läheb, siis tulevad Elmuril jälle sülemid või õigem oleks öelda siiski mesilastel tulevad sülemid-irw.
Eelmine nädalavahetus käisin end täiendamas Alfa juures Elvas, nö mesilasemade kasvatust õppimas.
Ei mulle meeldib see vana 1938. aasta mesindusraamatust leitud väljend rohkem, "emi kasvatama".
See on nüüd juba teine samateemaline koolitus mul, sest käisin eelmisel aastal ka Hüürus ,Mai Endla juureski neid tarkusi kogumas.ehk, Tagant järgi mõeldes tundub mulle küll, et olin siis mesinduses liiga roheline , et asjaga kohe algust ei teinud või mine tea, igatahes vajas see teema minu peakeses veidi rohkem järelemõtlemist ja uurimist, nüüd olen kogenum ja tean paljusid asju, kordamine on tarkuse ema.
Jäime Rebaseonuga veidi hiljaks ka, kuna oli tarvis Türil`t läbi põigata ja sealt ei saanud ju tulema, sest "Exit" on vahva mees ja tal oli palju asju tarvis meile rääkida ja näidata ja lõpuks veel kohvi ka pakkuda, enne kui sealt Alfa tellitud kärjepõhjadega tulema saime :) juhtub.
Seeag, kui me Rebaseonuga koolitusele jõudsime oli Antu oma jutuga juba alustanud või umbes sedasi see oli,kahju muidugi veidi oli aga selle korvas Türil nähtu kuuldu.
Antu Rohtla on vahva mees, tema juttu kuulates juba igav ei hakka, kuna ta on ikka pagana kõva mesink ja võib vist väita küll, et oskab ka une pealt mesinduse igast nüansist midagi kosta. Paljud olid tal pärast loengutki sabas ja esitasid oma mureküsimusi talle, et mis te arvate, kui... ja mida tuleks teha...Mul teate on sellised mesilased...väga tore oli igatahes temaga isiklikult kohtuda ja mesindusteemadel vestelda.
Ma lähen veidiks õue toimetama ja pärast kirjutan veel ja panen pildid ka juurde.
Päike tuli pilvetagant välja.
Õppepäeva pildid avanevad kui vajutate pealkirjale.

Kõik kordub

2010-05-24T09:24:00.000+03:00

Kõik kordub nagu eelmiselgi aastal. Juba on mu õuele sattunud 3 vana mesipuuronti, milledest üks läheb kindlasti ahju aga kahe ülejäänuga võib pisut katseid teha. Nende sisu on kena kuiv ainult alumine voodrilaud on ühel pisut mäda ja vajab vahetust. katused on kõigil täitsa tümad ja need tuleb ilmselgelt mõlemale uued meisterdada. Kolmapäeval sai kõvasti raame tehtud, igatahes päeva läbi saagimise ja kopsimise tulemuseks oli 100 poolraami. Need tuleks nüüd ära traatida ja kärjepõhjad külge keevitada, siis võib rahulikult oodata.
Magasine tegin ka 9 tükki juurde. Eile sai kiiruga eelmise nädala pandud kärjed ja magasinid üle vaadatud aga mingit väga plahvatuslikku kärjepõhjade ülesehitust ei toimu. Ma läksin juba ärevile kui siin need palavad ilmad järjest olid, et mesila laiendusega olen hilja peale jäänud ja ehk ei jõua oma töödega õigeks ajaks valmis-ikka jõudsin. Nüüd on vaja ainult aegajalt kontrollimas käia, millal on õige aeg uued magasinid ja raamid peale sättida. Sülemlemistungi ka esialgu ei ole, vähemalt pole minu silm leidnud ühtki emakuppu, hetkel ei ole võimalik ka vaadata, sest ilm keeras kurjaks-teised mesinikud ronivad juba puude otsas nagu kuulda :)
Laupäeva öösel võib kohati tulla isegi -3 kraadi, nii et katke oma maasikad ja õrnemad taimed kenasti kinni ja vaadake et kasvuhoonet lahti ei jäta.Nüüd saab minu leheküljelt ka ilmaennustust vaadata-all paremas ääres.
Sinine mesi

Kütte ja mesipuud

2010-05-16T09:20:00.001+03:00

Eile siis sai kõik mesitarud lõpuni laiendatud ja magasinid peale pandud. Oli ka viimane hetk seda teha, sest paari sooja päevaga on kõik õitsele läinud, isegi võilill õitseb ja vaher, nüüd on tarvis kannatlik olla ja oodata, millal esimene mesi tuleb.Mesilased on tegelikult juba päris korralikult mett korjanud aga seda ei saa veel ära neilt võtta, kuna see on mõeldud noortele mesilastele söögiks.
Kurja perega läks ikka endiselt, ei saa neid sugugi leebunuteks pidada, nagu eelmisest käigust mulje jäi-sain päris palju nõelata, kui nende elamisele teist korrust hakkasin peale söättima ja liistusid raamide vahelt ära võtma-13 nõela suutsin lugeda aga joostesl läks lugemine sassi. Ega midagi, kui tulevad emad, siis teen neile emavahetuse ära ja värvin nad hoopis kollasteks. Kollased peaksid ka esimese meesaagi andma sel aastal. Ma pani neile seekord õhukesed 6cm kärjemagasinid peale, need peaksid kõige kiiremini täis saama ainuke jama on, et kärjeraame tuleb suur hulk juurde teha.
Kõuts helistas õhtul, et saadaval on kolm vana mesitaru, mis vajaksid veidi korrastamist-igatahes läheb loosi, mul on neid hädasti tarvis. Lähen neile enne metsa minemist järgi, eks siis näe mis seisus nad on, kas on küttepuud või mesipuud.
Ahjaa, me teeme ju Ellamaal metsas endale küttepuid -põlluäärne on paksuks padrikuks kasvanud ja meie siis käime futuga seda hõrendamas ja oksi põletamas. Puud mis maha võtame, toome endale koju kütteks, maha jätame, kena pargi.

Põllumehed mürgipritsidega v Mesinikud ja mesilased

2010-05-13T14:45:00.000+03:00

Päike läks pilve varju aga muidu on kena suveilm täna ka, +24,4 näitas enne, ma ei tea palju praegult on.
Käisin hommiku poole üle tee mesilasi ka vaatamas, et kuidas selle teise korpuse lisamine neile on mõjunud.
Pilt oli üsna kena, mesilased olid üles roninud ja toimetasid juba mõlemas korpuses, kuigi nüüd tundub neid veid vähevõitu olevat seal aga see on näiliselt nii. Vähemalt nüü pole karta, et ruumi ja tööpuudusest sülemlema kipuvad, kuppe ka igatahes ei näinud.
Värvin natukene tarusid, kuni ilm seda teha lubab, siiani oli kogu aeg vihmaähvardus pea kohal ja eks võipisut mõnes kohas sadadagi, kui ilmateadet uskuda, seni hoiab kuiva.

Jutukas kõlas juba esimene apphüüd, et põllumehed on alustanud ka oma mürgitamistega. Tõtt öelda, ei oskaks ise öhh ega möhh teha, kui selline asi peaks enda mesila lähedal toimuma.
No kelle poole siis pöördda või kuhu kaitse saamiseks helistada EML?, vet.ametisse?, looduskaitsjatele?, täiesti tummaks võtab selline uudis.
Mesilasi kinni ju ka ei hoia, kuigi soovitatakse, lennuavad paariks päevaks kinni panna sellistel puhkudel-nomida!?
Ei oskagi muud sellise asja kohta öelda, kui et see on minu meelest väga inimlik käitumine, mitte ebainimlik nagu tavatsetakse öelda.

+20 kraadi paneb mesinikud sumisema

2010-05-13T00:45:00.001+03:00

Kiired ajad mesinikel ja üldse, soojade ilmade tulekuga ollaksegi vist rohkem väljas, selleks ei peagi mesinik olema, kõik on seda sooja ju oodanud.
Ma pole enda meelest küll laiselnud aga näe ikka ajab üks töö teist taga, vaevalt jõuad ühe asja enam vähem joonele saada, kui teine tegemine on omadega täitsa... masendus tuleb peale (tegelikult ei tule, sedasi lihtsalt öeldakse, kui asjad ei lähe päris seda rada nagu ise tahaksid).
"Mesiniku vari " on saanud mimeid järgijaid.
Mul endal on isegi kaks varju aga nii mõnedki agaramad foorumis kirjutajad on endale mõne algaja tiiva alla võtt ja sellest on mul tõesti hea meel.
Teine tore algatus on, muidugi Mesinike Klubi loomine Facebooki. Ma ise pidevalt loen igasugu asju mesilaste kohta internetist aga jagada nagu muul moel seda loetut ei saa, kui klubisse postitada. Mesindus.ee on küll kena koht aga mõningad piirangud siiski kehtivad ja ma tõesti ei viitsi iga asja kohta selgitusi kirjutada, et miks ma ikka ühe või teise lingi olen üles riputanud või mis veel hullem, mõnede väljaannete autorikaitse nõuded on nii jaburad, et ei hakkaks neid eraldi kommenteerimagi. Igatahes on klubiga liitunuid juba 16 inimest ja loodetavasti tuleb neid ikka juurde.
Mesilas toimetamised on kõik nagu õlitatult läinud, või ehk on mul lihtsalt vedanud. Ainult üks pere läks talvega kaotsi, õigemini ühe pere ema kadus kuskile aga mesilased ise jäid kõik alles, mis siis ikka, olin sunnitud nende järele jäänute päästmiseks kaks peret kokku panema.
Samas on mul sellest nagu kahju , et üks pere vähem aga ...
Igatahes ühe kogemuse võrra olen nüüd rikkam. Küll neid sülemeid jõuab ka veel püüda.
Ükspäev hakkasin Allu blogi lugema ja böö, selgus, et Allu lõpetas oma Maalehte kirjutamise ära, millest on tuline kahju. Ma muidugi mõistan, et ega kerge pole kogu aeg kirjutada ja ma isegi jätan vahepeal oma tükkidele vahed sisse. Oleks tegelikult ikkagi tore, kui ta leiaks oma vana blogi aadressi üles ja vahel mõne rea endast ja enda tegemistest sinna kirja paneks.
Allu koht Maalehes ei jää muidugi tühjaks, seal kirjutab mu hea sõber Alfa-tema blogi nimeks on "Mesiniku suminad" panen ta lingina oma lehele ka kohe, et oleks.
Ähh, ma keeran nüüd tuttu tagasi, sest hommeks on palju asju plaanitud.
Ahjaa, kui kellelgi on huvi Allu vana 2 aasta tagust blogi lugeda, siis selle leiate kui vajutate pealkirjale.

Kui isa Arnoga Orkutisse jõudis...

2010-04-29T09:19:00.001+03:00

...olid kõik juba Facebooki kolinud või umbes nii need uued vanasõnad kõlavad :)
Jah, Facebookis on nüüd kõik või vähemalt enam vähem kõik, keda vähegi tunnen. Tegin sinna ka mesinikele oma klubi, kuhu igasugu asju mesindusest saab postitada ja ...
Noh, eks ta ole tegelt üks lisavariant vanale heale mesindusfoorumile, kuhu ju kõike ei sobi ilma eelneva mudimise, lüdimiseta üles riputada. Lihtsamalt öeldes, kiire info jagamise mõttes on see üks mugav variant, mis ei vaja pikemat selgitamist ja vabandamist ega ka liigselt aja raiskamist. - See jutt, et mõni autor, kes oma asjad ise on netti kõigile kättesaadavaks üles on riputanud vajavat mingit kaitset on lihtsalt üks satiiri vorm ja nii ma seda võtangi.

Eile oli ammu

2010-04-22T10:03:00.000+03:00

See viimane eile oli ikka jube ammu aga las ta olla, kevad ongi selline aeg kus üha vähem jääb aega arvutisse lolluste kirjutamiseks, väljas tegemised on nüüd põhilised.
Eile sai pool päeva vanadest laudadest naelu välja kangutatud, mis oli iseenesest suur töö aga see eest sain hulga kasutamiskõlbulikku kuiva puitu. Eks edaspidi siis näe, mis nendest teha saab. Osa läheb ilmselt kütteks, sest sooned on lammutamise käigus katki pragunenud aga liistukesi saab ja kui höövlist korra läbi ka lasta, siis on kaup päris korralik.
Naabriaia remontisin poolenisti ära, ses mõttes, et sain kõvera aiaposti jälle sirgeks ja maasse pista. Maa oli jube märg, kui postile augu kaevasin valgus see kohe vett täis ja tegemised jäid sinna paika. Nüüd on nädalaga niipalju tahenenud, et 50 cm sügavusel enam vett pole. Hakkan kohe betooni tegema, väljas on liiga närune ja külm, et midagi muud teha.
Mesitarud on enam vähem valmis, veel on jäänud mõnedele kastidele soojustus panna ja siis läheb juba värvimiseks.

Kevadet otsimas

2010-04-02T11:09:00.000+03:00

Eile käisime metsas jalutamas ja kevadet otsimas. Palju enam aega ei lähe, kui paju õitsema hakkab aga lepp hakkab vist isegi pisut ennem, kui ududes pajud, lepa pungad olid igatahes juba üsna rabedad.
Mummid ootavad seda õitsemist väga, käivad juba tihti tarust välja luurel.
Lund on muidugi metsas tohutult rohkem, kui maja hoovis, seega metsas jalutamisest ei saa päriselt veel rääkida, sumpamisest aga küll- eks me siis sumpasime natukene. Ojakesele on kena sild metsameeste poolt tehtud mida plaanisin juba tükk aega ise meisterdama hakata aga nüüd on ta olemas ja ei pea enam riskides hüppama. Metsaaluse on ka põõsarägast kenasti puhtaks teinud aga see jätab minu meelest liiga kõleda mulje-nagu pargis, isegi suusarada ja künkad on kaugelt näha. Liigne korrastatuse mulje ei sobi metsa. Muide rästikud on soojaga välja roninud, me nägime oma rännaku jooksul lausa kahte! Väga imelik on igatahes neid sedasi lumel lösutamas näga, kuigi külm neil ei paistnud olevat ja susisesid päris hirmutavalt ja võtsid kaitsva poosi, kui kaamera liiga lähedale sättisin. Igatahes vahva elamus mida just iga päev ei näe.
Igasugu asju leidsime ka- päris korraliku teeküünlaga laterna , mis tundus üsna uus kuid mille üks klaas oli õnnetuseks katki läinud ja siis leidsime veel mingid vahvad neoonpunased asjad ja siis veel mitu korralikku euroalust, millele pidin hiljem autoga järgi minema aga ei läinud.
Mesindamisest võiks ka paari sõnaga rääkida, vähmalt sellset kõige tähtsamas uudisest ei tahaks rääkimata jätta., nimelt sain endale "varju " Mäletate kui rääkisin, et sellise programmi peaks käivitama? Ei te mäleta. Igatahes tuli mul selline idee juba detsembris, et vanemad mesinikud võiksid võtta enda tiiva alla mõne algaja mesiniku, kellele jagada siis häid näpunäiteid ja näidata praktiliselt ette, kuidas see mesilindude karjatamine käib. Tore algatus sai seega õigel ajal käima ja nagu ma juba kuulsin on mõned minu ideest vaimustunult ja ka endale varjud võtnud. Mesindust ju meie riigis enam ei õpetata, seega ...
Mõni nüüd selle jutu peale ütleb , et sa oled ju ise ka alles algaja!
Jah olen ja tunnistan, et on veel palju asju mida ma mesindamisest ei tea kuna pole veel kokku puutunud, aga ma õpin usinasti.
Mis puutub aga algusesse, siis see kõik on mul värskelt läbi tehtud ja hästi meeles, mida vanad mesinikud enam vahel meenutadagi ei suuda :)
Mida üks algaja kõige enam vajab? Loomulikult vajab ta vanema mesiniku nõuandeid.

Ilus loom

Sokk

2010-03-26T19:56:00.001+02:00

Jah just selline vaatepilt avanes ületee naabrite aias täna hommikul. Mamma tuli teiselt korruselt ja oleks nagu oma tavapärasel viisil tahtnud naljatada-näe naabritel ka aias oma loom nüüd, neil on kits aias.
Mis kits? Ma ei saanud midagi aru. Mõtlesin, et Vahur on ehk naljaviluks ka mõne lumest looma aeda meisterdnud. Seni kuni end riidesse ajasin oli naispere juba tõsiselt ärevil, et kits on ikka ületee aias-
nomida!?
Võtsin fotoka ka igaks juhuks kaasa, et ehk saan mõne vahva pildi, kui seal tõesti kits peaks olema.

Alul ronisin oma aias autokärule, et ehk on paremini näha. Kartsin, et ku hakkan lähemalt proovima pildistada, paneb see kindlasti minema aga ei midagi sellist. Kits, õigemini sokk kössutas õunapuu all üsna rahulikult. Otsustasin, et lähen aia äärde, et seal on piisavalt kauge, et loomakest mitte ehmatada.
Ikka ei olnud seda moodigi, et tal kuhugi kiire võiks olla või hakata. Läksin väravast sisse ja aina edasi, kuni olin sokuga päris kohakuti. Paar kolm meetrit ehk oli vahet meil , ei ta rübelenud ega midagi, lihtsalt oli seal maas ja hingas.Siis tulid teised ka välja-Vahurile helistasin juba aia tagant ja nüüd tuli Meeli ka juba sussides trepile imet vaatama. Ega selliseid asju ju iga päev ka juhtu.

Nojah, aga mis sa oskad sellises olukorras ette võtta? Helistasin Elmurile, ta ju jahimees, ehk annab nõu kuidas edasi. Elmur oli juba metsas loomadele teri panemas, nii et õige mees kellele halistada :)
Tänavu pidigi nii olema, et tohutu lume tõttu ei saa kitsed süüa hästi kätte ja jäävad seetõttu nõrgaks ja et ka paksus lumes sumpamine ja jääkoorikust läbi vajumine neelab viimased jõuriismed kergesti.
Hundid seevastu on muutunud tugevateks, sest saaki on sedavõrd palju ja seda on kerge tabada. Teine tädipojast jahimees Allu just kirjutas, et neil murravad hundid juba lõbu pärast, mida tavaliselt ei pidavat ette tulema.

Elmur soovitas mul päästeametisse helistada kui samal ajal, tõusis ilus loom jalgele, komberdas pisut (mille peale naised muidugi kiljatasid ja ma ise vist ka kiljatasin) ja ütlesin midagi telefonitorusse, nagu et mulle tundub nagu oleks loom viga saanud .... Ei old tal häda midagi, kepsud olid ilmselt pikast lumel lebamisest pisut kanged alguses. Kepsas siis edasi Vahuri auto poole...ma ausalt öelda juba kuulsin mõttes pleki klobinat, kui kits üle tama auto koperdab aga nii ei juhtunud. Nõtke hüppega lendas sokk üle järgmise naabri aia ja lonkis lahtisest kuuriuksest lihtsalt sisse :)
Elevust jätkus nüüd juba järgmisessegi perre, sest Futu oli jõudnud Gabrielale helistada ja teatada varast aprillinalja - teie kuuris on kits. Väga ilus ja uhke loom ikkagi.
Tarumajanduse rindelt ka-sain valmis 6 tarupõhja-no ütleme poolkult valmis, sest PVC põjad jäid vihma tõttu veel lõikamata ja võrgud panemata aga sai ju hulka aega mõõdetud ja leiutatud, kuidas see parim välja võiks näha. Homme teen pilti ka, kui on juba mida näidata.

Mesilased lendavad

2010-03-24T12:12:00.003+02:00

Üleeile oli mõnusalt ilus päiksepaisteline juba varastest hommikutundidest peale. Kamina ees tekib alati häid mõtteid, nii ka sel hommikul, kui olin omale ühe pläru keeranud. Oi jah, ma pole rääkinud, et ostsin endale sellise vidina, millega saab ise sigarette keerata ja isegi filtrid saab külge panna. Odav ja... , ah mis sest ikka, kõik keeravad ju nüüd ises suitsusid rulli, masu aeg.Igatahes seal kamina ees kastil istudes hakkasin mesilasse minekuks mõttes ettevalmistusi tegema. Mul oli teiste mesinike juttudest tekkinud väike hirm, et äkki olen oma toimetamistega hiljaks jäänud või jäämas.Paljud on rääkinud, kuidas nende mummid juba paar päeva tagasi puhastuslendu tegid ja taruesised kollaseks sittusid, mõnedel oli lend toimunud juba nädala eest, lõuna eestis olevat juba +8 mõnedel päevadel näidanud! Mul veel lennulauadki pööramata, mõtlesin. Kuidas nad väja lennates tarudesse tagasi saavad? Läks ikka veidi rohkem aega nagu tavaliselt kui mesilasse sättima hakkan. Enne kui oma kolu kokku korjatud sain ja "Apifonda" marlisse rullitud sain. Apifonda on selline pudersööt,mis koosneb meest ja tuhksuhkrust ja veel millestki (valkained), mida antakse mesilastele varakevadel lisasöödaks, kui tekib kahtlusi, et sügisel antud siirupist võis väheseks jääda. Talv oli ju eriline, tavalisest külmem ja rohke lumega, mille taolist mäletas ja armastas rääkida ema Mari oma lapsepõlve talvedest.
Vist poole üheteiskümne paiku jõudsin "kohale". Kuna teeolud metsa vahel olid sõiduks vaid tankidele ja traktoritele , tuli jätta auto tee äärde lumehange ja võtta oma mesinikukast ja labidas, ning kõndida see 900 meetrit läbi metsa mesilasse. Kohver oli paras raske tükk, peale trelli ja muude tööriistade veel oli ju veel 5 kilo pudersöödarulle-oeh.Nii ma siis kõndisin ja vahetasin kätt ja puhkasin aeg ajalt, kuni kohale jõudsin. Kohale aga ei tähendanud veel sugugi mesilasse. Terve väli oli kenasti valge vaibaga kaetud ja mõtlesin, et kuidas ma sinna nüüd siis õieti sumpama peaks. Ei noh, sumpan siis-sain teha kubemeni lumes, seitse kaheksa sammu, kui mõistsin et see mõte pole eriti hea.
Milleks ma siis labida kaasa võtsin? Hindasin pilguga läbitud vahemaad , mis ma olin läbi lume rüsinud , tagasi teeni -pergele! Hakkasin siis vaikselt kaevama-võis mööduda 15-20 minutit, kui olin saanud esimese kraavilõigu teeni valmis-oeh. Võtsin jope ära ja tegin tehtud tööd hinnates pilti ja ühe suitsu.
Teisele poole vaadates alles sain aru mis mind õieti ees ootab. Egas midagi, labidas, küll pisut katkine, tegi oma tööd veel päris hästi. Vahepeal õnneks helistati mitu korda ja sai jälle hinge tõmmata ja kurta oma olkuorda-jagatud mure on teadagi pool tervest. Peremees tuli ka koerte haukumise peale välja tervitama . Sai veel puhata enne kui kõvem kaevamine hakkas.
Ühte jutti väikeste suitsupausidega sai seega oma kaks tunnikest rahmeldatud kuni mesipuudeni jõudsin. Väli valendas päikese käes , nii et olin veidi lumepime. Üksikud mustad täpikesed aga eemal lumel märkisid hinge heitnud mesilasi, kes millalgi varem, ilusate ilmadega olid otsustanud proovida tarust välja lennata. Neid täpikesi lumel oli paarikümne ringis, niipalju kui lsilmaga näha oli.
Õnneks ikka suht vähe, kartsin hullemat pilti näha tarude läheduses aga seal polnud ühtki surnud mesilast näha. Tarud olid mõnusalt küll lumes aga mitte üleni lumega kaetud nagu kartsin ja olin mõnedelt mesinike fotodelt näinud, vaid kenasti tuisuga moodustunud ja võib olla ka taru seintelt õhkunud sooja toimel tekkinud aukudes.
Kohe kui olin esimese taruni jõudnud ja selle ümbert kenasti lahti kaevanud ja lennulaua ära pööranud, hakkas puhastuslend! Oli see alles tore vaadata, kahjuks olin nii ähmi täis, et ei märganud fotokatki välja krabada, ma lihtsalt vaatasin. Mesilasi tuli tarust välja päris suur hulk, kes siis "kiljudes" lumehnge, ja mõned niisama õhku rippuma või päikese kätte lendasid - KEVAD!!! Ma ei hakkaks seda nähtust pikemalt kirjeldama, seda peab ise nägema, äkki mõni teist satub järgmisel kevadel mesilasse kaasa tulema, mine tea.
Kohe kui olin teiste tarudeni kaevanud (vahepeal oli peremees ka appi tulnud) hakkasin tarude sisusid üle vaatama. Väljas oli ikka üsna palav, sest ka paigal olles ei hakanud sugugi külm.
Üks taru oli üsna vagane ja hakkasin juba muretsema, et selles vist väga ei elata enam aga, kui olin natuke lennulaua paika sätimisega ja pilust pulga välja kokimisega kobistanud, tulid uudishimulikud mummid välja uudistama, mis toimub?
Lahe igatahes, mu esimene mesinikuks olemise aastaring on täis!
Kõigil peredel hing sees , mis teeb eriti rõõmu. Õnneks te mind ekraani taga ei näe-nägu särab ja hing kikatab kakatab sees juba kolmandat päeva-tõesti olen rõõmus, et nii hästi on läinud.
Enne mesilast ära tulekut käisin kõik tarud veelkord läbi ja kontrollisin, kas neil siirupit ikka jagub. Tundus kül , kui ma noa otsa liistude vahelt kärje sisse torkasin, et on igas tarus veel mett järgi aga ,et ma mitte midagi ei taha jätta saatuse hooleks vaid , et olla 100% kindel , panin kõigile 3-4 Apifondavorsti veel lisaks, las nosivad, kuni ükskord väljas soojaks läheb ja pajud õitsema hakkavad.
Rohkem pilte kaevetöödest näete kui klõpsate pealkirjale.
Liistude vahele sööta pannes sain ka esimesed korrad nõelata-kuri pere loomulikult, kes siis veel :)
5 nõela algatuseks. Kevadel vist mürk nii kõva pole, sest paistetust ei tulnud üldse, veidi valus oli õhtuks ainult, tühi asi, isegi nõelamise kohti ei suutnud hiljem leida.

Lihtsad asjad on keerulised

2010-03-20T10:40:00.001+02:00

Jäneda jutt siiski ei järgne, sest mida sügavamalt ma järgnevate ettekannete sisu ja ettekandjaid endid -no ei lahanud ma ettekandjaid vaid nende olemust ja öeldudt-seda enam ma tundsin, et minu järgnevad kirjaread võtavad üha inetumat kuju.
Seepärast otsustasin järjeka lõppu mitte kirjutada ja jätta suursündmuse edasine käik teil endal välja mõtelda. Aega on ka sündmusest liialt kulunud ja oma asjad täiesti kirja panemata jäänud.
Tarude ehitusega olen hetkel ametis ja nii nagu plaanid ikka arvavad end sättida omatahtsi, nii ka nende tarude tegemine. Ei saa öelda et nende tegemine ei edeneks aga vahepeal tuleb uusi ja häid mõtteid kuidas edasi toimetada ja seepärast saab mõnedki asjad algselt plaanitust kauem tehtud. Olen jõudnud sinnamaale, et taruprojektist on saanud täesti korralik toode, mida võiks hakata tehase kombel vorpima. Sooviavaldusi on juba mitu tükki aga enne teen pooleliolevad valmis ja enda tarbeks ka mõned, et kevadel oleks kuhu uued pered sisse istutada.
Astra sõbranna pakkus mulle oma mesila laienduseks Lelle kanti Kädvale oma põlluäärt, see vajaks suure sula järel üle vaatamist. Kaardilt vaadates uue mesila asukohta tundub see igati soodsa koha peal olevat. Metsad sood ja rabad ning väiksemad põllulapid peaksid olema kui loodud selleks.Igatahes põnev.
Mõned räägivad foorumis, et nende mesilased teevad juba puhastuslendu aga ilmselt on see väga individuaalne, kuidas kellelgi. Paljus loeb ju millised mesilased on ja ka kus kohas mesila paikneb. Kui see on sattunud varjulise heki või mõne ehitise nurga taha ja seal nende väheste päikese kiirte toimel veidi soojem on juhtunud olema, siis pole imestada, et esimesed targad seda ära kasutasid ja õue sitale lendasid.
Ka sügisene söötmine mõjutab teataval määral seda käitumist aga see selleks.
Foorumis kirjutatakse ka mitmete mesilaste hukkumisest. Enamus neist õnnetustest on küll mesiniku süül juhtunud ja ei peaks suuremat paanikat igas vähegi mõtelda suutvas mesinikus esile kutsuma aga heaks õppetunniks on neid asju omavahel arutleda küll.
Kas on sügisel vähe siirupit antud või siis liiga hilja seda tehtud-see om just see mida teha ei tohiks, isegi mina algaja loen neid kirjeldusi ja saan aru, et on valesti väga tehtud.Mis parata, kõik pole ühtviisi targad ka. Viimane mesilaste suremisest kurtja hakkas eile rääkima, et püüdnud neile siirupit anda-nomida? Talvel ja siirupit! täitsa hull! Mesilased ei omasta seda sööki ja kipuvad kohe välja, et oma kõhtu tühjendada, väljas aga teatavasti talv alles. Alla +8 on mesilastel suur oht tarusse enam tagasi mitte jõuda. Kui lumele juhtuvad hetkeks maanduma, siis kohmetuvad hetkega ja ongi kööga.
Õhustiku foorumis on ärevaks kütnud Tallinna linna plaan mesilaste pidamine maksustada.
Vanahärra Mesila tänavalt oma 10 taruga on sattunud pahatahtlike ja rumalate kiusu ajavate naabrite ohvriks,kes tegid kaebekirja ja nüüd kannatavad selle tõttu ilmselt kõik teised linnade mesinikud, sest eeskuju sellisest "näidis mahalaskmisest" on väga kiire järgijaid leidma. Alles oli sarnane lugu Viljandis, kus vanamees oma mesilased gaasiga ära tappis, kui sai linnavalitsuselt karmi trahvi hoiatusega kirja, et kui ta oma mesilasi ära ei korista, siis...
Nüüd on uus lugu, mis minu meelest on palju hullem oma olemuselt,kui eelmine, eelmine oli lihtsalt traagiline.
Nõmme linnaosavanem pole püüdnudki kellegi asjatundjaga arutleda, kuidas oleks parim viis toimetada, vaid asunud jäigalt maksu kehtestama, et sel moel sundida vanameest oma mesilat hävitama. Essti mesinike liidu juhid aga istuvad kui "kuldid rukkis". Tundub et nende põhiline tegevus ongi istuda selle asemel et avalikkust informeerida ja aruteludes osaleda.
Mesinike liidu juht on väga sõnaosav tegelane, miks ei võiks teda olla näha näiteks telekas või kuulda raadios kõnelemas või üldse mesilaste teemat ajakirjanduse veegudel laiematele rahvahulkadele tutvustamas?
Mesinike liidu juht võiks olla kõigi mesinike ikoon aga on kahjuks midagi muud.
Kurb.

21. veebruar teine päev Jänedal

2010-03-03T00:35:00.000+02:00

Kell kaheksa oli hommikusöök ja siis jäi veel mitu tundi vaba aega loenguteni, mis korra järgi kell 10 hakkama pidid.
Öösel oli kõvasti lund sadanud, nii et tuli hakata autot lumest välja kaevama. Naljatasin veel möödujatega, et näe kaevan juba kolmandat autot välja aga ikka pole oma veel leidnud.
Esimese loengu teemaks oli Soomes toimunud mesinduskonverents, millest pidi ettekande tegema Martin Rebane, kuna aga mingil põhjusel teda ei olenud, siis tuli jälle härra Kilk ja tõi kastanid tulest. Rääkis küll konverentsil kuuldust nii kiirelt ja soravalt, aga ühelgi teemal ta pikemalt ei peatunud, vaid traageldas üsna lakooniliselt asjade käigu ja arutatud teemadning uudised kokku. Kuna Martin Rebane oli teinud varem meil mesindus.ee´l lives kokkuvõtte sellest konverentsist, ootasin Jänedal veidi põhjalikumat sisu kajastamist. See ettekanne valmistas seega pettumuse-kordamine polnud kordamist väärt vaid pigem kuiv nending, et käisime, nägime kuulsime, ühesõnaga böö.
Teise teemana oli kava järgi oodata hvitavamat juttu; Alg- ja täiendõppest mesinduse alal – mesinduskursused, loengud, praktilised õppused, e-õppe võimalusi. Kust peaksid tulema uued mesinikud? Aasta mesinikud 2009 Jaak ja Marje Riis, Aivo Sildnik, Priit Pihlik, Tormi Tabor.
Jaak ja Marje on väga sümpaatne paar, laulsid oma koolitusest nagu karaoket kohe. Tegelikult nad muidugi ei laulnud, aga nende ettekanne meenutas pigem laulu, kui kõnet, see oli nii harmooniline ja täpsete ajastustega, et ma kujutan nende loenguid üsna selgelt oma vaimusilmas ette ja saan hästi aru, miks nende kursused on niivõrd nõutud kaup ja nõuab pikalt ette broneerimist. Soovitasin neil välja anda oma õppe DVD, mille peale Marje kostis, et neil on sarnane plaan juba tükimat aega olnud. Sellist plaati mesinikud ostaks.

järgneb

Mesinike talvepäevad Jänedal

2010-02-26T00:57:00.004+02:00

20.veebruar ,esimene päev

Alustaks sellest kuidas ma Jänedale jõudsin ja hakkasin koos hulga rahvaga õiget maja otsima. Paljud olid parkinud oma autod „Musta Täku“ ukse ette ja püüdsid sisse trügida, kuid tulutult. Mina tegin ettenägelikult poes sisseoste, et õhtul ikka oleks mida saunas jahutuseks juua. Keegi söögimajas uurimas käinutest sai vahepeal teada , et vale maja on , õigem oleks mõisa poolt otsida, ühtki suunavat silti aga kahjuks näha polnud.

Nii me siis koos mõisa poole oma autootsad pöörasime.

Mõisaesine sai hetkega autosid täis. Kuhu ülejäänud oma autod peaks panema? Ah, mis see minu asi on, küll ise otsivad.

Vahemärkusena olgu öeldud, et ega ma kohalik pole, et teaksin iga nurgatagust parklat aga see selleks, me olime juba õige lähedal, kuigi mitte kohal.

Uks mille taha kobardusime, ei avanenud. Vahtisime teineteist nõutute pilkudega kuni hakkas külm. Tegelikult olime pisut vara kohale jõudnud, mina püüan ikka akadeemilise veerandtunni võrra varem kohal olla nagu, kaugema otsa rahval kombeks.

Helistasin Metsamesinikule, tema peaaegu kohalik. Tänu tema juhatusele leidsime lõpuks õige ukse-POSTKONTOR ! Irvitasime koos, et vist toimuvad loengud postkontoris, silti aga ürituse toimumise kohta ei õnnestunudki leida, enne kui saali ukse juurde olime hääle kõmina peale jõudnud.

Ettenägelikud korraldajad olid orgunnind ukse kõrvale kohvilaua, kust sai iga soovija endale sooja tassi pihku, väga meeldiv.

Sain lõpuks mootori ka käima, kohv oli topeltkange, täitsa minu mark :)

Rahvas lasi saiakestel ja kohvil hea maitsta ja registreeris end talvepäevadel osalejaks. Maksti ka liidu liikme makse ja osteti mesindusraamatuid. Sõnaga igale ühele midagi, kõik oli hästi läbi mõeldud.

Saali oli kogunenud juba hulk rahvast aga meie „Mesindus TV mees“ Tormi`t ei kuskil-hilineb vist?

Kell veel loengute algust ei näidanud, seega vist ei hiline ka. Rahvas muudkui saabus ja teretas. Mulle tundus et enamus mind tunneb aga mina neid mitte. Laia naeratusega tuli mu juurde üks muheda näoga habemik, kes hõikas, tere suli Pokumees ! No mis suli ma olen , pole mingi suli ometi J tervitasin vastu ja pärisin kellega tegu, et kuidas teda peaksin kutsuma, mis on tema mesindus.ee kasutaja nimi? Kui kõlas tema tutvustus , et olen Mart oli ikka päris vahva tunne-ma ei kujutanud teda ikka üldse ette, milline võiks Meie Mikro-Mart välja näha! Kirjeldaksin teda nii, kui keegi luges kunagi Kivirähu jõulujuttu ja mäletab selle loo lõppu pandud pilti, siis teab ta täpselt milline Mart välja näeb (kahju et enamus foorumi kasutajad pole oma pilte riputanud). Kirjeldada võid ju väga ilmekalt aga, et tabada ja edasi and teise nägu ja olekut, peaks ikka väga põhjalikult seda tegema, loodan et võrdlus ei ole solvav Mardile aga piisav, et teda mitte näinutel ettekujutus tekiks. Kõige ehtsam mesinik mu meelest, just selline nagu enamus rahvast üht mesinikku endale ette kujutab; väärika halli habemega, kena mustriga kamps seljas, selline koduse tunde tekitaja ja muidugi rõõmsa näoga, põsed värskest õhust õhetamas.

Alfa tuli ka käsi pikalt ees tervitama, temaga olin juba korra varem kohtunud, kui oma otsa lõppenud meevarusid veebruaris käisin täiendamas.Suur rõõm oli jälle näha.

Ei hakka alfast teile pilti maalima, küllap näete tema pilti järgmises mesinikus ise ( muidugi vaid juhul, kui mesiniku toimetus midagi jälle maha ei maga).

Vahepeal sai veel paljusid tuttavaid ja mitte tuttavaid nägusid tervitatud ja ometigi ei tundunud kordagi, et keegi oleks liiga anonüümne või tundmatu mulle, kõik kes end netinimega tutvustasid ja kelle nägusid polnud varem õnnestunud näha, tundusid kõik väga kodused ja omased. Anonüümsusest kirjutan ma veidi hiljem põhjalikumalt, sel teemal võeti paaril korral suu ikka väga täis :)

Lõpuks sai enesele mugav istumine valitud, sest mesinike talvepäevad näisid kohe kohe algavat. Tormi oli vahepeal oma uue kaamera ka üles sättinud, nii et ... (enne ülekannet jõudsin Tormile ka käppa anda, oleme ju kauaaegsed tuttavad, kuigi pole seni veel reaalis kokku saanud).

Esimeseks esinejaks oli Aire Tafenau , kes asus kohe pikalt ja laialt oma teemat valgustama. Fiendusest vist polegi nii põhjalikult varem kuulnud räägitavat aga kuna see teema on minu jaoks üsna igav ja fiendus mu meelest mõistmatu ettevõtlus vorm, siis ei kavatse ma sellest kolme tunnist tiraadi vormida. Teen lakoonilise kokkuvõtte, et tuludeklarit täites tuleks olla hoolikas, deklareerida ei maksaks nõmedusi, kuluaruannetes ei maksaks abikaasa telefoni kasutamise arvelt püüda omale kulusid joonistada jne. Oluline on maksta oma maamaksu esimene pool 31. märtsiks ja teine pool 31. oktoobriks.

Vahepeal läksin saalist välja ja ostsin endale uue tassi kohvi ja ühinesin huvitava vestlusringiga koridoris, kus punt praktikuid/meistrimehi enda ehitatud paarumistaru valmistamise knife jagasid. Paljud avaldasid kahetsust, et ei olnud taibanud enda näidiseid kaasa võtta, mis näitab väga selgelt kui suur hulk mesinikke püüab omal moel meie mesindust edendada.

Saali tagasi minnes rääkis tädi investeerimisest ja igasugu toetuspakettidest, mis kõik ju kenad võimalused paremini toime tulla aga kahjuks eeldavad majandusest palju paremaid teadmisi kui minusugusel hobimesinikul on. Olen uurinud üht ja teist võimalust aga kahjuks on tõsiasi, et enamikul meist toetuse saamise osas kaasa rääkijaid pole. Kõik see eeldab peale teadmiste majandusvallast ka oma raha olemasolu ja ka korralikult kirjutatud projekte. Võid ainult vahtida nagu suurt ookeani ja tõdeda, et on ilus vaade küll aga ujuma või surfilauaga liuglema minek tekitab kõhedust, sest vastuseid pole võimalik muul moel saada kui end ise harides. Õpetama ka keegi ei tule, kuna sinus nähakse kohe konkurenti, kellel äkki hästi läheb, kui toetuse kätte saab, see väärib aga meie ühiskonnas suurt kadedust, kui kellelgi peaks teistest paremini minema. Seega tuleb ise väga põhjalikult uurida, kuidas ja kust saada toetusi ja hoida oma suu kinni, et keegi ei kuuleks J

Kas küsimusi on, kõlas lõpuks aga minu meelest on see üsna mõtetu küsimus, olgu kui tahes hea lektoriga tegu, ei taipa nad ükski anda kuulajatele aega mõtete ja küsimuste settimiseks. Seda oli ka ilmekalt näha pärast koridorides kõndides, kui palju küsimusi oli kuuldu põhjal tekkinud aga keda see enam huvitas.

Peale väikest vaheaega astus kõnepulti Uku Pihlak, kellel oli ette valmistatud teema mesila tasuvusest.

Päris huvitav teema ja intrigeeriv ka samas, sest väga paljud näevad seda teemat erieva nurga alt. Sellest erimeelsusest sai ka kohe aimu, kui asuti kellegi soomlase poolt välja töötatud tabelisse erinevaid arve kohaldama ; sumin saalis viitas selgelt sellele , et ei ei, nii se ei käi ja et see või teine lähtearv ei sobi jne. Päris naljaks pööras vahepeal J Exeli tabeli lubas igatahes Uku „avalikult“ välja panna, kuigi ma kahtlen, kas ta ikka paneb. Tema jutu lõpetuseks ajas igatahes end püsti kõigile tuntud tegelane ja aastamesiniku tiitliga pärjatud Metsamesinik, kel oli kaasas oma kulude ja tulude arvestamise tabel ja kes oli lahkelt nõus seda demonstreerima, kuidas tal need asjad käivad ( täiesti eriev lähenemine ja hoopis teistsugused tulude ja kulude suurused ). Pealegi on tema välja mõeldud tabel täiesti tasuta saadaval ja igaüks kel huvi võib selle endale netist tema kodulehelt tõmmata- http://www.hot.ee/metsamesi/ ei mingit sala, ega „avalikult“ vaid palun võtke mesinikud!

Täiesti õigusega on see mees aastamesiniku tiitli teeninud! Olen tema kodukalt väga palju õppinud ja usun, et paljudel vanadelgi mesinikel tasuks kiigata sellele lehele ja üht teist kõrvataha, ei õigemini kõrvade vahele pista ;)

Aimar Lauge võttis siis ka oma seisukoha avalikuks tuua, kui juba arutlemiseks läks ja esitas kõigile hoopis risti vastupidise plaani tulude ja kulude kohta, väites, et plaane polevat üldse tarvis, et need rikuvad kogu asja ilu. Ta esitas oma seisukohad igatahes üsna veenvalt ja lõbusas toonis, mis oli üsna kena viis selle teema lõpetamiseks.

Lõuna pausil pakutavaid toite ma ei mäeleta, sest kogu söömist saatis elav mesinike vahaline jutuvada. Kui vastutustundetu on panna kokku ühe laua taha rohkem kui 4 mesinikku! Ei, kõhu saime vägevalt täis vitsutatud, toit oli hea.

Peale lõunavaheaega oli kõnepuldis Jaanus Tull, kellel suured kogemused mesindamises, kes on ühtviisi kõva nii praktikas kui teoorias, kes ka aasta mesiniku tiitli omanik ja üks väheseid liidu juhtide hulgast, kes ei pea paljuks kulutada enda aega, vahete vahel interneti portaalis mesindus.ee oma teadmisi jagades. Hea mees.

Teema: Tööajakulu struktuur ja ajakulu vähendamise võimalusi.

Oma sõnavõtus võttis Jaanus kenasti kokku kõik mesinduse põhielemendid ja lahutas need siis üksikelemntideks tagasi. Sellest jutust sain väga selge pildi, mis maksab üks või teine asi ja kuidas see suhestub ambitsioonikate plaanidega rajada endale mesila.

Kõige suuremaid kulusid tekitab mesinikule transport, kui teha õige valik (auto suuruse osas) siis on võimalik oluliselt efektiivsemalt majandada. Usun, et need kel suurema mesila plaanid peas mõlguvad, said kena õppetunni.

Juttudel ei tahetud väga vahesid pidada, seega kuivasin suitsunäljas ka järgmise loengu lõpuni.

Mõtlesin just selle üle, et mitmenda päevakorra punktini ma oma pika jutuga jõudnud en, selgus et alles 4. peatükk. Aimar Lauge võttis rääkida tõuparandusest, mis oli järjekordeslt erinev tavapärasest lähenemisviisist. Aimar tundubki olema veidi erinevast koolkonnast või on ta oma teooria ise arendanud, jääb esialgu teadmata.

Lühidalt, selleks et saada endale tõupuhas pere, tuleb tema jutu järgi osta üks paarumata ema, panna see oma tarusse ja lasta tal paaruda oma leskedega. Seejärel sünnib põlvkond, kes on nn poolpuhtad. Järgmisel aastal tuleb ostetud ema maha müüa ja asemele tuua uus ema. Kui need pooletoobised nüüd sugu teevad, saadakse juba puhas tõug. Võib olla ma sain valesti aru, sest olin just eelmisel aastal sama teinud ainukese vahega, et mina ostsin endale paarunud ema ja pold neil järglastel häda midagi, kõik läksid kollaseks. Kavatsen seda korrata sel aastal aga vana ema annan uude tarusse ja ei müü teda mitte. Jutt ei olnud õnneks väga pikk ja pääsesin suitsule. Väljas kurilkas sain veel mõne mesinikuga tuttavaks, õnneks mõned mesinikud suitsetavad veel ja ei pidanud seal väljas külma käes päris üksi konutama, ikkagi värskes õhus sai oldud J

Esimese päeva lõpujutu ehk mesinikeregistri jutuga, tuli välja ei keegi muu, kui härra Aleksander kilk isiklikult. Osav, sorava kõnega mees rääkis sellise innuga, et keegi ei pannud tähele, mitut vabandavat lauset see jutt õigupoolest sisaldas. Ruttu sai selgeks, et register on vajalik asi ja et alles nüüd saab eesti mesindust vingelt edendama hakata. Pikem ja katkendlikum jutt oleks lubanud mõned vahelehõiked aga perfektne kõneosav vanahärra ei lasknud sellistel hetkedel sündida. Kõik olid rahul, et kõik on hästi ja loomulikult kibeleti juba ammu sauna. Kui videopildid kordussaatega ükskord välja pannakse, veendute ise, et ma ei valetanud J

Õhtusöök meenutas veidi lõunal käiku-toit oli siiski erinev.

Loengute saalist näidati meile suund kätte, kuhu minema peaksime, et sauna saada, mesindusfilme vaadata ja ööd puhata. Selles suunas läks üsna suur hulk rahvast loengusaalist.

Saun ja hea seltskond , külmade õlledega basseini ääres konte sirutada, mis sa hing veel ihkad.
Pärast sauna jätkus kangeid mesinikke, kes vestlesid mee-pipraviina naudiskledes, kuni varaste hommiku tundideni ja ei ühtki purjus tölli ! Kultuurne rahvas, see mesinikurahvas.

Jää ja tule laul

2010-02-04T10:43:00.000+02:00

Mõni vist rõõmustab, et ma midagi kirjutada viitsin aga ju ma pole õiget tuju selleks leidnud või nii.
Külma tõttu oled küll päevad läbi toas aga see toa aeg kulub nagu niuhti sooja tegemisele, söögi tegemisele, mittemidagi tegemisele ja siis jälle puid tassima, vahel püüad mõne asja parandamisega hakkama saada jne. ilgelt tüütu.
Ma lihtsalt pole talve loom. Tavel ma hangun ja liigutan end nii vähe kui võimalik, kui võimalik.
Üleüldist lumevaimustsust ma ei jaga, seda valget fakki on saanud juba liiga palju, lumelabidas mis suure plõnksuga lõpuks katki läks , vist ka ei jaganud - liig mis liig. Kui ilm ükskord sulale läheb... ma ei taha edasi mõteldagi.
Mõni hea asi ikka ka on olnud. Suusatamine on vahva, kuulsin vahepeal õige mitmelt , et nad on üle pikkade aastate suusad välja otsinud ja äe unustatud oskusi proovimas käinud. Käisin ise ka vahepeal pea iga õhtu ja sai ikka hulk ringe ringitatud koos tsettidega, aga siis tulid suured külmad, nagu ennustus "Troonide mäng ´u " raamatus , mis lõpuks täide läinud ja siis ma enam ei läinudki.
Eilsest briketi tassimisest ja lume kühveldamisest on käed ja õlad pisut haiged aga enam ei pea mõtlema, et kas kütet jätkub ja palju kaminasse või pliidi alla panna. Uhke värk, tamme saepurubrikett, kohalikust parketitsehhist, sellist kütet pole enamusel :)
Irw, hakkasin briketi eest raha maksma , peale seda, kui olin koorma peale saanud. Müügimees vahtis mu antud rahatähti kuidagi imelikult, veidi nõutu näoga ja küsis lõpuks, et kas vähe pole? Mis vähe? Sai ju teefoni teel hind kokku lepitud. Mees helistas kuskile, et nõu pidada, andis telefoni minu kätte, et ülemusega ise räägiksin-ega ma ei kuulanud ausalt öelda teda üldse, ütlesin talle mis ma asjast arvan ja et laadin kohe koorma maha, kui...teispoolt avarusi püüti midagi selgitada saabunud külmadest ja et hinnad on seetõttu veidi kõrgemad. Ma ei mäleta mis ma talle veel ütlesin aga torust kostis, et olgu olgu, kui kokku sai nii lepitud siis ok.Tulingi koju, ise veidi pahane, et pidin kokkulepitud kauba üle veel vaidlema. Kui Futu koju tuli , siis rääkisin talle ka, et kuradid tahtsid hinda juurde panna, aga ma ei lasknud. Futu siis seletas, et kuulutusel, mis poe seinal oli, olevatki seisnud suurem hind, kui mina maksin-sain ikka päris mitusada krooni allahindlust tänu oma halvale mälule.Vahel on kasulik asju valesti mäletada :)

Talv jätab mind külmaks

2010-01-23T15:09:00.000+02:00

Ei, lumest mul kavas kirjutada pole, mind jätab see külm ilu mis meid ümbritseb täitsa külmaks.
Suusad sai Tsettide õhutusel pööningult alla toodud ja lausa igal õhtul mööda valgustatud rada ringitatud, nüüd aga läks nii külmaks, et see tegevus pole enam mõistlik. Tegelen parem toas olemise võludega- telekas, kamin, söögi tegemine, arvuti jne.
Maja tundub veidi hõreda võitu, mida suvel kuidagi märgata polnud aga nüüd läheb küttepuid ikka jamalt palju.Ostsime 14 kotti neid saepurujunne juurde, et vähemalt kaminasse ja pliidi alla ei peaks suuri puid poolitama, lühikesed puud on otsas. Suured hakkavad ka otsa lõppema. Tsett tõi viimane kord oma saunapuud kaasa, et ...on ikka hull lugu küll, kui sauna jaoks kuivi puid pole. Kuigi see pole maailma lõpp pole selles midagi toredat, millest väga kirjutama kipuks.
Mesindus.ee on õnneks rahuldavalt tööle saanud, eks selle üks põhjusi ole muidugi igavuses vaevlevad mesinikud, kel muud targemat teha pole, kui netis mesindada ja igasugu jutte ajada.
Uue aasta üllatuseks on muidugi põllumajandusministri paragrahvide paragrahv, mis käseb kõik mesipuud viimseni PRIA registrisse kirja panna. Eesti mesinduses käib totaalne muutmumine, sellest kenast arhailisest rahulikust tegevusest on saamas OÜ, kelle kõigis tegemistes tahab riik osaline olla, kardetavasti tulevikus ka tuludes.Pealkiri avab uue seaduse kohta käiva jutu koos vihaste mesinike küsimuste ja kommentaaridega.

Mis sa vahid tagasi

2010-01-02T10:47:00.004+02:00

Uus aasta on , seda teavad nüüdseks juba enamus, kas uus aasta on ka parem kui vana, seda saame alles näha.
Ma ei vahi tagasi, et mis kõik tehtud sai ja mis pooleli jäi. Jälle saab alustada uuesti ja just see on minu vaatenurgast uue aasta väärtus.
Kuigi aknast välja vaadates on kena lumine talv, mõtlen mina juba kevadepoolseid mõtteid. Vähem kui 90 päeva on jäänud mesilaste puhastuslennuni, mis omakorda tähistab uue mesindusaasta algust. Vahel on lennud alanud isegi veebruaris, kuigi eelmisel aastal tuli oodata lausa aprillini. Neil teemadel nüüd mesindusfoorumis juttu tehakse. Ja ka igasugu muudest mesiniku talvetöödest.
Hämmastavalt palju on uusi uudistajaid, kes kavatsevad kevadel mesindusega alustada. Nüüd oleks vist õige aeg
alustada mentoriprogrammiga "Mesiniku vari", et kevadeks oleks kõigil algajatel üks vana ja kogenud õpetaja võtta. Koolitused on muidugi ka aga ega seal eriti praktilisi kogemusi ei jagata, ikka rohkem stiilis-seisame ümber taru sõõris ja kuulame ammu raamatutest tuttavaid lauseid, kusjuures kätega vehkimine ja seisjaid uudistama tulnud mesilaste ära ajamine pole sobilik ja võib teistele jätta mulje, et see vist kardab mesilasi.
Muidugi pole see ainus siht ja eesmärk aga algatuseks kõlbab. Tahaks jõuda ikka selleni, et mesindusalast haridust oleks võimalik omandada nagu vanasti. Ma usun, et liiga palju pole lobitööd tarvis, et kasvõi Olustveres selline fakulteet uuesti käima panna, vajadus sellise hariduse järele on üsnagi suur.
Ja muidugi mesindusajakiri- see tegelikult on juba olemas mesindus.ee foorumi osana, kuigi vajab veel pisut lihvimist ja vastava keskkonna välja töötamist ja võib olla mõne kaaskirjutaja leidmistki. Esialgu mul jaksu ja huvi on ja kavatsen seda asja edasi vedada ja värskeid mesindus uudiseid kirjutada.
Nüüd lähen ahje kütma, sest eile jäi kütmata aga hommikune kraadiklaas näitas -11. Ei mitte toas vaid väljas, toas on esialgu veel plussid :)

Häid jõule ja ilusat vana aasta äe saatmist

2009-12-26T17:39:00.001+02:00

Rätiku all palav leib...

2009-12-14T18:55:00.002+02:00

Ohjeerum, minu esialgsest tellisetehase projektist on saanud kena leivatehase projekt. Ehk katsetused ise leiba küpsetada on lõppenud õnnestumisega. Täiesti maitsev leib. Ei noh, mis ma nii tagasihoidlikult-väga maitsev on ikka :)
Ühel päeval lihtsalt tuli selline mõte-kõik muudkui ümberringi mainivad, nagu muuseas, et näe sai ka leiba küpsetatud. Otsisin internetist vabavarana saada olevad juhised ja hakkasin juuretist tegema.
Juuretise tegemine on muide üsna müstifitseeritud tegevus-kõik räägivad sellest kui miskist väga erilisest, keerulisest, isegi kodubakteritest jne. Lihtne asi nii keeruliseks aetud, et ma saan täiesti aru, miks kõik leiba pole hakanud küpstama..
Päriselt on see asi nii lihtne, et kui ma sellest räägi, et see on nii lihtne, siis paljud kohe arvavad, et Pokujutt.
Võtad poest ostetud leivast neli viilakat, valad neile sooja vett peale, siristad petti paar sortsu ja lased sellel nats aega liguneda. Siis kui meelde tuleb, saputad rukkijahu ka peale, segad veel veidi läbi ( isegi saumikseriga poleks paha see korra läbi suristada )ja jätad selle segu ilusasti räti alla paariks päevaks-lihtsalt unusta ära, et ta seal on.
Kui nüüd järgmisel korral ( sii kui meelde tuleb) rätti kergitad, näed mis vahepeal toimunud on.
Kausis on meeldiv hapukas käärimislõhn ja veidi mullitab selle jahuse asja seest mulle, mis kohe katki lähevad.
Ongi kõik-juuretis on olemas!
Nüüd pole muud, kui otsida välja, kuidas sellest juuretisest taigen teha. Mida sisse tuleb panna, kuidas sõtkuda ja üldse, kaua sellega mässamine aega võtab?
Ma tänaseks lõpetan, aga järgmine kord kirjutan, mis edasi tegema peab.

Täna olen ausalt öelda oma kõhu paljast leivast täis söönud. Soe leib, või peale määritud...mis sa hing veel ihkad.

Jõulueelsed mesinikutööd ja muu rõõm

2009-12-07T22:32:00.001+02:00

Tasapisi läheb nüüd elu edasi, kuigi täielik "Ansip" on majas. See autoremont oli muidugi suur tegu ja ,et kummid alla sai ka veel! Eile käisin mesilas üle mitme aja.
Tegemisi oli pooleteiseks tunniks. Kõigepealt sättisin lennulauad talveasendisse ja kuulatasin hoolega, kas ikka kostab suminat? Kostis küll. Kuna väljas on püsinud soojad ilmad, siis mesilased veel tuttu pole end sättinud ja sebivad raamidel ringi.
Kohendasin ühe kiiruga halvasti paika pandud raami ka paika, mis oli nii serva peale üht otsa pidi jäänud, et kui mesilased sellesse siirupit korjasid, siis vajus raaminurk alla.Kuni ma seda paika kangutada püüdsin, tuli hulk mesilasi ära võetud liistu vahelt välja ja hakkas mööda käsi üles ronima. Kaitsevahendeid ma kaasa ei võtnud aga linnud nõelama ka ei kippunud. Naljakas tunne oli-ronisid igale poole, jope vahele ja varrukatesse ja kraesse...kuni lõpuks sain oma töö tehtud. Võtsin kenasti kõik üleriided ära;kampsuni ja jope ja raputasin nad õrnalt tarusse tagasi.
Kaasas oli mul iga taru jaoks tükike tuuletõkke plaati, mille Lembitu ehituse jääkidest endale sain. Lõikasin veel pikkuse parajaks ja panin selle vahelaua kõrvale lisasoojustuseks. Siis padi kenasti pesale peale ja nii veel viis korda.
Õnneks olin mõistnud kurja pere ikka viimaseks jätta. Korjasin kõigist tarudest tühjad söötjad ära ja võtsin lõpetuseks "tapjamesilased" ette.
Kohe tulid kallale, sest sellele tarule ma miskipärast polnud otsalauda paika pannud.
Niikui söötja ära võtsin, nii kohe mulle kallale tungi alustati.Paar nõrka laksu käe servale kannatasin ära ja panin tuuletõkke ka paika. Veel paar korda käe pealsele ja juba oli pirin ka mu kuklas. Õnneks on vahepeal karvkate kasvanud ja see takistas esimeste ründajate kavatusi. Üks murdis lõpuks krae ja juustekardina vahelt läbi ja pani sutsaka ära, teine ka...sain padja pesale peale laotatud ja astusin kiiremaid samme tehes veidi eemale. Jälitajad jäid maha-ma ise tundsin ka , kui lahti riietusin, et paar miinuskraadi on väljas.Ilmselt oli neil ka külm sest rohkem mind ei taga ei aetud ega rünnatud.
Korjasin oma kodinad kokku ja tassisin kaks korda 100m edasi tagasi käies need autosse. Teised tarud sai puhtaks ka pühitud ja kollaste lennuavalt praht ja surnud mesilased ära koristatud. Mulle tundus, et nad on vist lausa puhastuslennul käinud. Taru oli seest nii puhas.
Tõeliselt rõõmu tegi see, et lestadest pole ühtki märki. Võtsin veel igaks juhuks igast tarust langetist ka kaasa ja uurisin seda kodus luubiga.Lesti pole aga see eest avastasin vahakoid. Pean nüüd uurima, mida nende vastu kevadel ette tuleks võtta.
Aga see, et mesila nii eraldi paigas asub ja, et lähikonnas teisi mesilasi pole on tohutu vedamine.
Koju tulles avastasin, et mõned mesilased on end sööginõudega kaasa sättinud ja soojas autos virgunud. Ega muud üle ei jäänudki, kui autoaken lahti teha. Ühe sutsaka sain siiski ka veel poes olles. Seisin piimaleti ees ja hakkasin just piima võtma, kui hakkas kraevahelt pirinat kostma. Käega küll kobasin aga sellest polnud enam abi. Ei tea kas ongi nii, et nüüd pooltalveks pole neil mürk nii kange? igatahes paistetused nõelakohtadel olid peaaegu olematud.
Ma ei hakka enam jutustama, kuidas Futu nõelata sai, küllap räägib ise.Nalja igatahes sai ja naerda.
Poest tõin kohupiima ja piparkooke, et õhtuks oleks üks kena tort meie seitsmenda pulmaaasta tähistamiseks. Futul oli ikka päris meelest läinud, et selline päev on :)
Nendest piparkookidest ja kohupiimast sai igatahes väga maitsev uutmoodi küpsisetort.
Tehke ka,ainult ärge pange magusat kohupiima, siis on parem.
Ahjaa, leivajuuretise panin eile käärima. Kavatsus on ise leiba tegema hakata.
Eks näe, mis sellest välja tuleb? loodan, et tuleb hea leib, mida teised ka söövad ja kiidavad.
Mamma ka proovis siin ükskord aga see meenutas pruuni tellist rohkem kui leiba. Eks see üks katsetamise asi ole.Leivategu õpin Mari leivalehte uurides. Klõpsake pealkirja , siis saate teada, kui lihtkeeruline see on.Ja võeras silm ei tohtivat seda juuretise tegu päält näha, et valekäärimist ei tuleks.
Mesindusfoorumis läheb üha põnevamaks, sest eile tuli selline kena mõte, hakata mesindusajakirja netis välja andma. Seda me nüüd käima lükkamegi ja server on pidevalt maas.Aga sellest veel kuulete-sest me ei tee niisama pulli vaid eesti suurust asja.

Mesilasema toitepiim

2009-11-29T17:22:00.001+02:00

Keegi vist ütles, et sa ei kirjuta viimasel ajal enam eriti-no mis jutt see on!?
Kirjutan mis hirmus, lausa poognate viisi sai mõne päeva eest trükitud. Ainukese vahega, et mitte siin vaid mesindusfoorumis.Panen teile ka lugemiseks, et ei vinguks muudkui (klõpsa pealkirjal). Vaja on ju eestimaa mesindust ka hinges hoida. Eriti kurvaks läks seal viimasel aja, kuna keegi nagu sõna ei võtnud ja kui võttiski, siis ..No jutukas on tegelikult elu tagasi foorumisse toonud ja paljud endised rivaalitsema ja vaidlema kippunud tegelased kenasti jutule saanud ja tuttavaks:)
Algatuseks kirjutasin ühe mõnusa vana novelli ümber- esialgu tundus, et polegi ju midagi, trükin ära aga siis sain aru, kui tüütu ja aeganõudev töö. Eriti jube oli igasuguse otsese kõne kohtades jutumärkide toppimine...oeh, harjutamine teeb meistriks, kui õhtul teist osa trükkima asusin, märkasin, et pole tarvis neid klahve enam jälgidagi nii väga. Njah, mõned üksikud tähed jäid puudu alul aga teise ringiga sai kõik korda.
Siis võtsin ette vana tõlketöö-tükk aega tagasi leidsin ühest soome mesinduslehelt huvitavat materjali, kuidas neil põllumehed ja mesinikud omavahel koostööd teevad.
Ei mingit teineteisest üle sõitmist-tehakse kahepoolne leping, et mesinik toob oma tarud põllu veerde ja mesilased tolmeldavad põllu kenasti ära, ja et mõlemi saak on sellega kenasti tagatud. Ei mingit põllu mürgitamise kartust, sest nii on omavahel kokku lepitud. Jõutaks meil ka kunagi sellisele tasemele. Eks sellel tõlkimisel selline mõte oligi, et ehk hakatakse järgi tegema.
Autokummid sai ka talviste vastu vahetatud, lumi võib nüüd tulla. Tänud Tsetile ja Junekale!!!

Tubane mesindus

2009-11-24T16:45:00.000+02:00

Nüüd, kus mesindamine on toatöö, valib Mesinike Liit aasta mesinikku. Kes küll sel aastal selle tiitliga pärjatuks osutub, on raske ennustada.Ennustan,et Mart Vabar, sest tema on mesindust sel aastal ilmunud raamatuga "Mesiniku magus elu" tublisti edasi lükanud.Kuigi pole tegu just bestselleriga, pole teistest eriti midagi kuulda olnud. Jänedal toimub nädala lõpus suur mesinike sügispidu, koos loengute ja muu vahvaga, eks seal siis valitaksegi aasta parim.
Kaks mesindusfoorumit on kõvasti omavahel hakanud mõõtu võtma-mõlemasse on ilmunud jututoad ja pidevalt püütakse teineteist üle trumbata. Tegelikult pole selles konkureerimises midagi halba, nii arenevad asjad kõige paremini.Ongi viimane aeg, eesti mesinduse uude sajandisse jõudmiseks.

Tuli susi

2009-11-21T11:03:00.001+02:00

Ei olnudki mahti muud pakkuda, kui üht klassikalist multikat, ises tormasin tööle. Aga oli ju hea-mulle enesele hirmsasti meeldis.
Kui vaadata mõnd vana asja uuesti, siis avastad enda jaoks ikka midagi uut ka.
Selles multikas oli tseen, kus hunt veab lapse metsa... Lugesin just Ilmar Rootsi raamatut-Tuli susi soovikusta, parim ja mahukaim raamat, mis kirjutatud just huntide ja inimese suhetest. Seal ta muu hulgas kirjutab kirikuraamatu väljavõtetest, kuidas hundid omal ajal lapsi röövisid- otsene tunnetus ammustest hirmudest tuleb läbi reaalsete nimede, kohtade ja muu sellise lisamise.Imestama paneb, kui rikkalikud ja mitmekesised on meie esivanemate uskumused ja kombed just seoses hundiga. Näiteks on eestlastel hundi kohta ligi viissada eufemismi.
Kartuses, et kasutan sõna eufeism valesti- otsisin kähku vikipeedia välja-oehh, poldki põhjust muretseda:)
Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel.
Eufemisme on ajaloos rohkesti kasutatud küttimisel ja kalastamisel, kus saaklooma õige nimega nimetamise asemel kasutati mõnda muud sõna, et mitte looma eemale peletada.
Eufemistlikud on ka edusoovid näiteks jahi- või kalamehele ("kivi kotti") või autojuhile ("nael kummi").
Väga levinud on ka surma nimetamise asemel eufemismide kasutamine.(vikipeedia)

Elas kord

2009-11-20T12:31:00.001+02:00

Vanema abikaasa :)

2009-11-19T10:12:00.002+02:00

Auto on lõpuks jälle rivis ja teenib meid jälle. Pisut võõrastav oli nii tüki aja tagant oma auto rooli istuda, sai ju igasugu teiste mudelitega vahepeal flirditud:)
Igatahes pääseme nüüd jälle igale poole, kui rahakott vaid välja kannataks.
Remont maksis väga palju, et peaaegu oleksime kogutud raha eest ühe sõitva romu soetanud-kaine mõistus õnneks võitis.
Vahepeal on Futu vanaemastunud ja mina vanaisaks tituleeritud, aga seda te ilmselt juba teate, vähemalt futu telefon on paksult õnnitusi täis topitud. Kes pole teadnud õnnitleda, jõuab seda veel teha. Lapselaps on igatahes imearmas.
Rõõmustan sama moodi uue ilmakodaniku üle, nagu enda lapselapse puhul teeksin- vanaema abikaasa on ju vanaisa!?

Paanika

2009-11-11T00:05:00.002+02:00

Seekord teen lühidalt:
Eile oli nett maas ja teleka pilt kanegastus-kutsusin Elionist tehnikud appi-homme tulevad, lubati
Hommikul Lembitu juures Güproki ja Parokit maha laadimas-lumesadu on muutnud liikluse väga aeglaseks
Vääna romulasse pumpa ostma-sain kogu rahast lahti 9000!
Pumba transport Karla autosse
Koju jõudes oli Elioni päästerühm platsis
Nett tuli tagasi-teleka pilt ka-ma häppi (veidi)
Sitad uudised Karla autost-pumpa on juba enne remonditud, nemad ei garanteeri, et töötab.
Telefoni jutt Vääna romulasse -tagasi nemad, ei võta-Karla auto teebki nii, et Klientidele enda pump pähe määrida-kas uskuda nende juttu?
Karla autost tehti pakkumine- esialgse 17000 asemel pakuti 14000ga nende pumpa
võta või jäta- mul enam raha pole-romulameeste jutt tundub tõene
Vääna romula ütles, et pumpa nad tagasi ei võta-jah, neil ju ka õigus-nad ju sisse ei vaata ja auto, mis romulasse toodi oli teinud avarii-see pidi ju sõitma, et avariisse sattuda!-Loogiline igatahes.
Romula mehed pakkusid enda tuttavat teenindust aga liiga hilja-ma lasin ju Karla auol juba toimetama hakata, valikut ju polnud.
Vat selline päev oli+ igasugu muid asju. Närvid on täitsa läbi-ehk ikka hakkab auto sõitma-homme kuuleb.
Et te vahepeal seagrippi ei jääks või paanikasse ei satuks, klõpsake pealkirja ja lugege, ja siis klõpsake paremal tulbas Elumolekuli blogi-saate targemaks ja ei jookse vaktsineerima.

Päkapikklus?

2009-11-08T10:58:00.002+02:00

Tihastel on kindlad söögiajad? Tegelikult kahtlustan ma neid päkapikkluses, sest käivad hommikul mingil kindlal kellaajal vaid. Mina kahtlusan, et nad käivad nii tegemas ka teistes õuedes ja siis jälle teistes ja nii edasi?
Pandud kruubid neile vist eriti ei maitse, sest väike hunnik kruupe ja neljaviljaputru ei kipu vähenema mitte. Pekki tahavad vist? Ma pärast toon.
Eile oli tavapärane laupäevasaunakas, puudus vaid Junekas, kes tõvevoodis peab olema. Futu käis teda vaatamas ja talle autolafkat ja rändraamatukogu tegemas- tema on meid vanainimesi alati vaatamas käimud, ei jäta me teda ka üksi.
Sauna juurde käib korralik hõrgutiste söömine ja "Riski" mäng, mis eile kella 12 venis. Viimast mängu keegi ei võitnudki, sest kõiki hakkas korraga uni vaevama.
Nojah, vanus pole ka enam see:)
Veel üks blogi pidaja on lisandunud, e kirjutab nüüd ka teiste eeskujul või mine tea kes või mis talle selle mõtte pähe on istutanud. Igatahes kirjutatut on huvitav lugeda, tal tuleb see hästi välja. Mina igatahes naersin päris mitu korda ja ootan lisa, mida loodetavasti varsti tuleb.
Lisasin aadressi tema enda loal oma blogi servale.
Head lugemist.

Kodukinoo

2009-11-07T10:38:00.004+02:00

Onju kena!?

Eilene lumesadu pani kuskil kuklas ärevuse nihelema-kurat, kui palju lund tuleb! Kuidas ma jõuaks Ellamaale, et lennulauad ära keerata. Ma kohe kuidagi ei suutnud mõelda, et lund võib kohe tulla sedavõrd palju, et ... Elame ikka imelises maailmea, kus igal ühel on mobiil! Muidugi ma helistasin maale ja nuiasin lahket peremeest enese eest mesilasi päästma- tegelikult ei nuianud, peremees oli kohe päri mind mu hädas aitama. Ma olen talle väga tänulik selle eest. Vahur oli oma mesipuu ette juba vineeritahvli sättinud, nii et mul tuli enda kaasa krabatud vineer koju tagasi tuua.
Nüüd võib rahus kevadet oodata ja mesinduse asju uurida ja ehk kevade poole raame ka juurde teha. Tarukorpuseid sai sügisel 14 tükki valmis , jääb vaid soojustada ja pealt katta, siis võib kasutusse panna.
Teater oli väga kift- kirjeldaks ka aga ega see poleks see.Peab ise nägema ja kogema- 3 tundi naeru-soovitan soojalt kõigile, minge ometi teatrisse!
Eile leidsin ühe väga hirmutava filmi mesilaste massilisest kadumisest maailmas.
Keegi ei oska seletada, miks 2007 aastal ameerikas kadus 800 000! mesilasperet. Filmis arutlevad mesinikud ja teadlased erinevate hüpoteeside üle, aga lõpliku tõeni jõutud pole. Film kestab umbes 40 minutit ja on vene keelse peale lugemisega.
Põnev ja hirmu tekitav-eks vaadake ise.
NB! Palun levitage seda filmi sõprade ja tuttavate keskel, et tõsta kõigi inimeste tedalikkust mesilasi ja maailma tabanud suurest ohust.

Meie läheme teatrissee!

2009-11-06T09:19:00.005+02:00

Tilk propolise tõmmist hommikukohvi sekka ja päev võib alata.
Tihased löövad uues söögimajas sihukest tralli, et lust vaadata- sidin sädin ja kukerpallid-neid on seal vist üle kümne täna.Peaks poest seemneid ja rasvapalle tooma, näib, et uus söögimaja neile päris meeldib.
Katlamaja kütmisega sai eile üle pingutatud, kui kontrollima läksin, et vaadata kuidas kütmisega lood on, siis avastasin, et masin seisab ja kõik seierid näitavad juba plahvatust:) Õnneks pole asi nii hull, automaatika oli katla ventilaatori juba välja lülitanud. Tavalised 70 kraadi asemel oli akumulatsiooni paagi temperatuur 80 peal. Seega pole nüüd kolm päeva tarvis kütta, toas püsib paras 20 kraadi.
Mis aga kõige parem, hoovi pole tarvis enam koristada, sest lumevaip on juba päris kenake ja muudkui sajab lisa.Peaks ilmateadet vaatama, mis seal ka ennustatakse.Kas lähebki talveks või teeb niisama nalja? Uudistes kirjutatakse juba esimestest avariidest, ikka ei saa mõned aru, et talvel tuleb teisiti sõita. Vene ajal polnud kellelgi talvekumme aga avariisid oli palju vähem- võta nüüd kinni, kas head autod ja kummid teevad hoopis karuteene, uinutades juhte ohtu trotsima.
Õhtul on teatrisse minek-sünnipäevaks sain kaks piletit Linnateatrisse-tüki nimi on "Hecuba pärast". Pidi olema näitlejate improvisatsioonist inspireeritud ja kokku pandud Shakespearega põimitud ...panen lingi Linnateatri kodukale, et saaksite ise tüki kohta lugeda , millega täpsemalt tegu. Igatahes ma olen juba pisut mures, kas ülikond on ikka veel paras :)

Tere hommikune lumi

2009-11-05T12:06:00.004+02:00

Täna siis esimese lume päev, kuigi mingit lume ja rahe vahepealset ollust on paaril korral enne ka sadanud, on hetkel alla sadav üsna lumi või üks neist paljudest erinevatest - nagu jahu.
Tegin õuetöödesse väikese pausi, et veidi einestada ja muljeid jagada.
Lammutasin eile õhtul suure varikatuse maja eest maha. Ohh, mis imet, kui palju ruumi kohe! Täna sätin prusse ja laudu kuuri taha uude kohta ja saen närudeks kasutatud lauajuppe ja vana varikatust kütteks. Ise olen tehtuga rahul-mida veel tahta.
Eile oli päeval veidi soojem ja seetõttu õnnestus korra Vahuri mesipuu kaant kergitada. Tahtsin ju teada, mis mummid teevad, pole neist kuu aega üldse midagi kuulnud. Vahur ka tundis huvi, et kas tõesti mingit lisa soojustust tarule panna ei tuleks?
Mesilased ei karda tegelikult külma, vaid tuuletõmbust ja niiskust, need kaks asja aga on minu ehitatud tarus välistatud.
Seinad on neil kenasti klaasvatiga soojustatud ja katuse sisse panin ka soojustuskihi. Ventilasioon käib põhjas oleva võrguga kaetud ava ja lennu ava kaudu. Mesilased ise reguleerivad siis mett süües ja soojus energiaks muutes taru temperatuuri endale sobivaks.
Räägin parem, mida ma tarus nägin.
Mesilased on kenasti ühes taru nurgas talvekobaras. Loodetavasti ei lasknud ma liiga palju külma neile. Kile , mis raamide peale sai pandud, kaitseb sellistel puhkudel hästi, nii et veidi ikka piiluda võib. Sel aastal enam ei torgi, las tuduvad kevadeni.Päris talveunne jäävad mesilased alles siis, kui õues külmaks jääb- eile oli veel pisut liikumist märgata, ju siis pole veel õige aeg.
Kui lund korralikult sadama hakkab, tuleb veel korra mesilas käia, et lennulauad tagurpidi keerata. Muidu võib sadanud lumi lennuava kinni pätsida ja mesilased lämbuvad ära.
Pealkiri juhatab seekord Maalehe kodukale, kus kirjutavad mee hinnast.

Peale väikest pausi

2009-11-04T09:24:00.004+02:00

Kaks nädalat sai vist pausitatud, nüüd on aeg jälle küps kirjutama hakata.
Mõtlesin , et mis sellest vihmast ikka kiruda, nüüd on hoopis teisem, kui mõned miinuskraadid termomeetrit tarretavad. Viimased päevad hoiab ilm külma, mis teeb meele rõõmsamaks. See igapäevane vesistamine viib ikka tuju täitsa nulli.
Olgu parem külm ja kuiv, kui soe ja märg.
Ah, et mis ma vahepeal tegin, et kirjutada ei viitsinud? Igasugu asju sai tehtud ja igav ei mul küll polnud. Pikad päevad ehitades ja turnides Lembitu maja kallal on olnud üsna väsitavad aga väga huvitavad ka. Majal on saanud lõpuks vooder ümber, ning eile alustasime vihmavee rennide paigaldamist. Iga asi võtab oma aja ja nii tuleb igal õhtul tõdeda, et näe jälle ei jõudnud kõike ära teha nagu esialgu plaanitud.
Mõned asjad nagu tuulekastid võtsid kõvasti aega, sest iga laua eraldi sättimine on kui linnukese pesa ehitamine- ikka kõrs haaval. Pole just lihtne seda kõike üles, alla redeli peal kokku ukerdada. Aga valmis ta sai ja maja paistab seal juures väga kena.
Panen uudishimulikele mõned pildid ka kinnituseks siia- tõesti kena väike maja saab.
Indrek käib ka sõbraga samal ajal elektrit panemas- meil saaks suguvõsa peale väga vinge ehitusbrigaadi kokku panna:) Mida muidugi mainimata ei saa jätta, on see, et sugulased peaksidki rohkem kokku hoidma ja teineteist rohkem aitama, siis saaks nii mõnigi mure kergemini üle elatud.
Olen tasakesi raha kogunud ja kõrvale pannud, et saaks ometi oma auto lasta ära remontida, sest ilma autota ei pääse paraku mitte kuskile, see on fakt.
Tegelt on veel kõvasti vaja pingutada, ehk kuu aega veel rabada, enne kui saan kogu vaja mineva summa kokku. Laenuga on nagu on, või nagu Rebaseonu rääkis:
naabrimees olnud tahtnud isalt raha laenata, mispeale isa oli küsinud, et miks ta ise ei osta? Naaber vastanud, et pole raha. Isa seepeale küsinud siis, et millal ta jõuaks talle leanu ära maksta? Nooh umbes kuu aja pärast ehk! Isa vastanud selle peale, et oodaku naabri mees rahus kuu aega, siis polegi ju laenata tarvis:)
Igati õpetlik mu meelest. Laen on tore asi, võtad ja kulutad, aga tagasi tuleb maksta ju enda rahaga, sellele tihti ei mõelda.

Sihuke elu

2009-10-20T08:32:00.004+03:00

Nüüd on vist ilmajaama lubadused täide läinud, sest lakkamatu vihm, mis kõiki juba tüütama kippus jäi lõpuks järele.
Eile käisin metsas viimaseid sirmikuid jahtimas.Mets tundus nii tühi ja raagus,kraavid pilgeni vett täis, ega ma väga ei lootnudki, et pärast öökülmasid midagi veel leian, aga võta näpust. Kuuskede all oli ohtralt seeni, ju siis kuuseoksad hoidsid seda külma tagasi, vähemalt nii ma oletasin. Korralik pool kilekotitäit hõrgutisi sai koju toodud ja jahu-munaga ära praetud, tõeliselt nämma.
Täna jälle tööle-maja ehituses on jäänud viimased välitööd, siis peaks kena küll saama.Jäänud on veel tuulekastide lauad panna ja maja nurkadesse iluliistud- rõdu ja terassini jõuab hiljem. Vihmaga ju ei tee,sest kõik niriseb otse kraesse, tõeliselt vastik.
Joon kohvi ära ja uurin, kas varsti minek, või mis kellast toimetama saab hakata.
Ja õhtul on teine töö-korteri remont. Seal olen ka jõudmas poole peale. Veidi pahteldamist, lagi värvida ja tapeet panna, mis ainult sõnades on nii lihtne, sest tegelikult läheb veel hulk aega, enne kui remont päris valmis saab. Suur tolmutamine ja sellele järgnev koristamine võttis juba tuju ära, aga eks tolmu tule veel neelata, enne kui värvima saab .Üle kolme, nelja tunni korraga ei jaksa ka , õhtul on üsna rihm maas.Pühapäeval panin lausa viis tundi. Ei tule see raha midagi nii kergelt, selleks peab kõvasti pingutama ja vaeva nägema.
Ise ka ei imesta, et loen oma blogi nagu võõrast, sest siia olen viimasel ajal õite harva juhtunud. Ehk tuleb paremaid aegu ka, siis kirjutan ehk rohkem.

Meetööstuse algus?

2009-10-15T12:12:00.003+03:00

Mesinikud on nüüd koondunud foorumisse sooja. Arutelud käivad ja vahel isegi õige ägedad, teemadel mesilaste ravist, kuni oma ettevõtte rajamiseni. Keegi riputas üles isegi konjuktuuri instituudi küsitluslehe, kus uuritakse kohaliku meeturu võimalusi.
Seega uus suur tulija on ukse taga, aga kes? Suve lõpus käis kõlakas, et Paradiisi mesila on oma äridega sattunud mingi tundmatuks jääda soovija huvi orbiiti, et kohe, kohe ollakse valmis firmat üles ostma-kõige saba ja sarvedega.
Mis mesi sellisest suurfarmist tulema hakkab? Olen näinud üsna jubedaid Youtube videoid, kui tegeldakse ameerikaliku suurtootmisega- eestisse küll midagi sellist ei tahaks.(klõpsa pealkirjale).

Kiired ajad-vihma sajab

2009-10-13T08:33:00.005+03:00

Üks on päris sege, et kõik päevad tööl käies, ei jää järele teragi jaksu, et siia midagi kirjutada.On ka näha, kui väheseks on lugejaskond kuivanud , vast 9 inimest olidki viimati lugemas käinud. Eks ma kirjuta jälle usinamini, kui on millest kirjutada.
Eile sain alles pool üksteist koju ja ega täna vist varem saa, raban kahes kohas.
Päeval Lembitu maja kallal ja õhtul, kui olen pisut puhanud veel Kalamajas ühe korteri remondiga ka.
Rõõmustav selle juures on, et raha saab ja päris hästi. Loodetavasti jõuan auto remondi jaoks piisavalt kõrvale panna, kaua ma ikka sõprade turjal liugu teen.
Nädalavahetusel käis kõva puude trall. Tõime Intsu juurest paar tihu kase, kuuse ja lepa palke, (rohkem kärusse ei saa panna). Koju sai hilja pimedas ja kohe tuttu. Pühapäev kulus palkide jupitamiseks ja lõhkumiseks. Mamma ja Futu ladusid õnneks riita,nii et viieks sai kõik tehtud- aga aur oli ka täitsa otsas.
Esimesed kõvad miinused olid ka juba,-7 oli selge märk, et kütteperiood on alanud.
Katlamajas tuleb akumulatsiooni paagi soojustamiseks aega leida. Paigaldajad jätsid pealse tegemata, aga alt polnud seda üldse näha-sellepärast siis eelmisel talvel niipalju puid kuluski- usalda siis toredaid tegijaid. Õnn, et märkasin sinna vaadata, muidu oleks jälle sama moodi ilma kütnud.
Tore uudis on ka - Elmur sai järjekordselt vanaisaks-lapselapse nimeks pandi Kärt, mis minu meelest veidi naljakas-eriti, kui koos perekonna nimega öelda-Kärt Pärtel :), aga mis seal ikka-loodan, et kandja ise oma nimega rahule jääb ja et ennast teistel narrida ei lase.

Teeme häid mälestusi

2009-10-07T09:31:00.003+03:00

Hommikused mõtted on alati selged ja nii mõnigi kord avastan enda jaoks uusi, mida varem pole märganud mõtelda.
Nagu ikka, viivad ühed asjad teisteni, nii ka mõtted teiste mõtete juurde.
Kirjutasin just sugupuu jaoks mälestusi üles ja mõtlesin kaugete, ammu elanud sugulaste peale, kui üks selline uitaja mu pähe istus.
Muidugi ei saanud ma siis edasi kirjutada, vaid jäin mõtlema oma äsjase avastuse üle.
Mälestused on ühed meeldejäävad sündmused-jäägu nad siis kelle tahes tegemistest maha.
Hiljem mõtleme nende asjade peale ja tunneme end, kas hästi või halvasti, kõik oleneb milline mälestus meid parasjagu külastas.
Aga, et mälestusi saame me pidevalt juurde teha, siis peaksime tegema rohkem häid asju ja tegusid, sest kunagi saavad neist meie mälestused.
Mõtelge selle peale.

Nüüd võib jälle asju vedada.

2009-10-03T11:09:00.004+03:00

Kirjutamiseks pole viimasel nädalal mahti saanud, igasugu tegemised ja rahanatukese teenimine on aja täiesti ära võtnud, et hea on,kui õhtul teleka ette mgama ei jää, nagu paaril viimasel õhtul juhtunud on.
Vahepeal on siiski midagi ära ka tehtud, nii et päris kirja panemise vaev ainult.
Nagu ikka, kipuvad asjad vahel kuhjuma ja ei ole jõudu neid muidu kaelast ära saada, kui pead aega võtma ja lihtsalt järjest tegema.
Kuradi kärul läks rattalaager puruks ja kuna ma enne sellise asja remondiga pole kokku puutunud, siis sai muidugi õpitud, kuidas seda asja toimetada.
Laagrit igas poes ei müüda ja nii sai pool linna läbi sõidetud, et vajalik vidin osta. Maksis see koos simmerlingiga (ilus sõna, mis peab väljendama tegelikult tavalist kummirõngast, ehk tihendit) 425 krooni ja koht, kus kärude laagreid müüakse on nimega alti haagis. Sularaha mul polnud ja arvega teatavasti maksta ei saa, kui sa just vana klient ei satu olema. Seetõttu tuli sõita poe vahet kaks korda, mis tegelikult veel hinda lisas.
Koduste vahenditega ei saa ka suurt mutrit lahti, nagu selgus, kui hakkasin ise ratta rummu lahti kangutama. Tuli käia kohalikus teeninduses, kus poisid suruõhuga selle nr.36 mõõtu juraka lahti raputasid. Tagasi tuli sõita väägagi aeglaselt, sest muidu oleks võinud juhtuda, et laperdav käruratas veel rohkem katki läheb.
Laagri sain lõpuks kätte- oli täitsa pooleks ja mulle hakkas tunduma, et see laager mis mulle poest sokutati kalli raha eest, ei ole sama sugune üldse. Mu hirm oli tegelikult asjatu-õige laager oli ikka antud, lihtsalt ma polnud kindel-katkine laager oli tõesti hoopis erineva välimusega, kui poe oma.
Õnneks tuli Lembit meile ja pani oma autoremondi kogemused maksma. Mul oli tarvis vaid leida paras torujupp, et vana laager rummust kätte saada. Toksisime selle kahepeale välja ja poldki midagi rasket tegelikult. Veidi oli mässamist, et uus laager asemele saada.
Heaks abivahendiks osutus vana katkise laagri kest, mis sobis ideaalselt, ja palju paremini, kui mu leitud torujupp, selle paika koksimiseks.
Nüüd võib jälle asju vedada, sest käru on korras.
Ilmad kipuvad üsna külmaks, täna hommikul oli jälle nulli lähedal, nagu eilegi.
Harakas käib koera sitta regulaarselt söömas-mis see muud tähendab, kui raskeid aegu:)

Seened

2009-09-27T10:01:00.005+03:00

Sellised näevad välja safransirmikud

Sügis on minu meelest ilusaim aastaaeg, mitte millegi lõpp nagu paljud väidavad.
Viimased seenel käimised on veel ees, sest nüüd alles hakkab safransirmikute aeg.Eelmisel aastal sai omamoodi rekord püstitatud, kui käisin 12. detsembril veel viimast korda seenel (järgmisel päeval hakkas lund sadama).
Kuusik, mis on paari kilomeetri kaugusel, on ainus koht kust sirmikuid leida võib. Seal on üsna imelik seene kooslus, ei kasva seal peale murumunade ja päris tundmatute seente midagi ja ilmselt ei käidagi seal seetõttu seeni enam otsimas- lihtsalt ei tunta seeni. See on muidugi oma moodi tore ka, sest kõik sirmikud selles metsatukas kuuluvad mulle:) Sirmikud on parimad seened mu meelest, eriti kui jahu ja munaga paneerid-tõeliselt peen hõrgutis, ütleb futu ja käsib mul vait olla, sest tal on tarvis kooli minekuks asju pakkida ja keskenduda.
Pealkiri avab videoklipi sirmikutest.

Lihtsalt

2009-09-25T09:45:00.002+03:00

See, nagu oleks mesindamisega kõik selleks aastaks, ei pea paika, sest siis, kui otseselt mesilastelt sõltuvuslaksu saamas ei käida, tehakse järgmise aasta asju. Just nagu Allu oma blogis kirjutab, et tema tegi sajakonna raami detaile, tegin ka mina eile oma kuuris lennulaudade remonti. Paar vahelauda tuleb ka teha, sest olemasolevad, nii öelda ostetud tarudega pealekauba saadud, ei ole sobilikud, neid tuleb kohendada, et ikka mahuksid. Korra tuleb seega veel maal ära käia ja õiged mõõdud võtta ja teis korra veel, kui lähen mesilaste tekke kohendama enne suureamaid külmi. Söötjad tuleks ära võtta ja veel kord kontrollida, et tõepoolest lesta ei ole.
Ise ei pea õigeks lestatõrjet teha, kui tegelikult parasiite pole. Nii nimetatud profülaktikat ei tee inimesed kunagi endale, et võtavad kanget rohtu igaks juhuks-ikka ainult siis, kui arst määrab või, kui tõesti häda kallal.
Nädalad muudkui lähevad ja sügis on täies jõus, selle tunneb ära, kui Nääpsuke hakkab hommikuti ridu vedama ja unistama ja sõnade kõla trepikojas kuulamas käima ja futu hakkab metsas käimisi pateetiliselt kirjeldama:)
Üle hulga aja sai Kõhutäis ka ühe retsepti lisaks-tegin üleeile oma lemmikut kooki, Kõrvitsa ja kreekapähklitega.Pealkiri viib maiad otse retsepti juurde.

Keskturg ja Lasnaka pood

2009-09-21T09:37:00.007+03:00

Lasnaka poes müüdav mustikajook on iseenesest väga maitsev aga sildil on vähemalt 5 kirjaviga!

Mesilastest pole eriti kirjutada ja hea ongi, sest muu majapidamine ja elu tahab ka säädmist.
Kive läheb majaesise platsi sillutamiseks ja teede ehituseks üks jagu. Karta on, et pean veel korda viis Jõelähtme karjääris käima, enne kui asjaga ühele poole saab.
Tõsiasi on, et kärusse liiga palju kive korraga panna pole võimalik, esiteks ei kannata käru üle 750 kilo teiseks ei ole vana volkar just kõige parem traktor, nii, et koorma teen tagasihoidliku.
Eile käisime turul liha ja muud head paremat toomas. Poodi igatahes ei maksa enam söögi kaupa tooma minna, sest turu hinnaga ei saa poe hindu kuidagi võrrelda.
Paistab küll seda moodi, et meie poodnikud on üliahned.
Ah, et mis hinnad siis turul ka on?
Korraliku kilose singitüki (sea seljafilee) eest küsiti vaid 69 krooni! värske liha hinnad 45 kroonist 85 kroonini kilo, kodujuust 46 krooni ja muud erinevad juustud 40 kroonist alates! juurikate hinnad on hetkel pea olematud. Kartul maksab 4-5 krooni-jõhvikad 25, pirnid olid ühel letil lausa 3 krooni kilo! arbuus 4-5 krooni jne.
Mesi maksab enamalt jaolt 100 ja veidi enam aga ega eriti ei osteta ka. Küsisin, et kas vene mett ka liigub, kui nägin tatraõie meega purke, mulle vastati, et ei liigu, see pidavat olema hoopis leedu kaup. Meveda mesi on põhiline müügiartikkel-Järvamaa mesi seega-segatud sissetoodavate metega-äri või asi.
Futu viis e-le raamatud ära, mina aga käisin samal ajal kohalikus Lasnaka poes.
Seal on alati midagi põnevat müüa, mida teistes poodides pole-Arbuusi limonaadi näiteks või CCCP jäätist ja igasugu muid vidinaid. Seekordne leid on mustikajook, mis iseenesest oli väga hea ja puhta mustikamaitsega, aga mis siltidele kirjutatud oli-oi jeerum! Lugege ise, saate kõhutäie naerda.

Paas

2009-09-18T14:14:00.004+03:00

Käisin täna teist raksu Jõelähtmel kive toomas. Nüüd olin targem ja võtsin kaherattalise kaubakäru ka kaasa,mis tegi töö poole kergemaks.Õieti kergemaks ei muutunud midagi,aga nüüd jaksasin ka suuremaid ja kaugemaid kive autoni veeretada, mis tegelikult hoopis raskemad, kui need, mis eelmisel korral toodud sai. Kiiremini sai ainult naha märjaks:) Väljas läks sajule ja nüüd, kus lõuna söödud, ei tahaks nagu enam karjääri sõitagi-lähen loen natukene, siis vaatan, kas viitsin veel ühe treti teha või ei.
Karjäärist leidsin mõned kenad trilobiidide, tigude ja rõngasusside kivistised. Eelmisel korral sain ühe rõngasussi lüli, mis oli lausa 10 cm läimõõduga, olid aga elukad kunagi, arvan, et mõni neli-viis meetrit võis neil pikkust olla.
Ähh, mis ma pläran, peidan mõne aasta taguse Ülgase koobaste matka muljed pealkirja alla, kel huvi se loeb, mida targad sellest trilobiididest ja muust kirjutavad.
Sealt samast Ülgase lähedalt käisin ka kive toomas.

Kubjas

2009-09-14T09:01:00.004+03:00

Veinid käivad, kena mulksumine on köögis. Suurele pudelile tegime veidi tuuningut, Futul oli kolm liitrit aroonia siirupit , mis sai valatud õunaveinile peale, oi oi, kui ilus punane vein tuleb. Maalehes oli ka veinitegemisõpetus, kus muuseas mainiti, et kasutatagu ikka plastnõusid veini kääritamisel, need ei purune nii kergesti.
Täielik tölplus, ma olen oma elu jooksul kümneid veine teinud ja kunagi pole ükski pudel katki läinud, tuleb olla lihtsalt ettevaatlik.Tegelikult seisavad veinipudelid nurgas ja neid pole tarvis käppida, siis ei juhtu ka midagi. Mul on tehtud puust korvid pudelitele kaitseks, tõsta palju tahad ja niisama on nad ka ilusad vaadata (kui kedagi üldse lihtsad pudeid peakski häirima). Siider võttis ka vungi üles, laupäeval sai juba peale sauna juua-kraade eriti pole ja ega see polegi eesmärk, kedagi purju joota, hea külm ja vahutav jook juua lihtsalt.Kahju et suvel siidrit teha ei saa-või saab?
Enamus päevi läheb nüüd ehitamas käies ja autoremondiks raha teenides.Koju tulles eriti muud ei jõua, kui veidi telekat või arvutit vaadata, päevauudistega end kurssi viia ja tuttu.
Hommikupoolikud, (kuni kohvi joon) veedan sugupuud uurides arvuti taga. Viimased leiud on vahvad -Mittide jälgi ajades leidsin teise kupja me suguvõsast-Bernhardi isa Mihkel, oli Audru lähedal asuvas Lindi mõisas kubjas. Seega on tegu Virve ja Lembitu vanaisaga. Hiljem mõtlesin, et Bernhardi Konovere mõisa ostu plaan võis küpseda tema isa Mihkli peas, kel oli mõisas kupjana töötades tekkinud oma mõisa unistus.Veel sügavamalt kaevates sain teada, et Bernhardi vanaema nimi oli Kadri(1827), kes oli pärit kena nimega kohast Ninive. Kus Ninive asub, küsite? See on väike koht Viljandi külje all, nimega Päri, tänapäevatel kaartidel kenasti olemas ka. Vanavanaisa Toomas (1811)oli aga pärit Pujat-ehk Puiatust.
Hommikune mõtetes olek, tõi mu pääkesse nimede panemise ja ristimise olemuse.
Et lapsele nimi panna, tuli minna kirikusse ja see kirja panna-nimetatagu seda pealegi ristimiseks, tegelikult oli tegemist tavalise, lapsele nime andmisega ja registrisse kandmisega.Kirik oli lihtsalt elanike registri pidaja, nagu tänapäeval kodakondsus ja migratsiooni amet. Kindlasti tehti koostööd võimudega- st mõisavalitsejatel oli vaba juurdepääs kirikuraamatutele, samuti võib arvata, et ka kroonu esindajad seda raamatut hästi tundsid.
Pealkiri juhatab otse kirikuraamatu lehele, kus kirjas kubjas Mihkel.

Veinid ja siider

2009-09-11T11:40:00.003+03:00

Mida teha siirupiga, mis mesilaste toitmisest üle jäi? Alul arvasin, et ehk kõlbab järgmisel aastal ka mesilastele anda, aga siis tuli hea mõte- seda saab ju veinidele suhkru asemel juurde lisada. Täna hommikul saigi veinid käima aetud, käärisid juba niigi. Lisasin igale pudelile oma kaks liitrit siirupit ja sättisin mulksujad peale.
Kaks väiksemat pudelit võtsid sellised tuurid üles, et vesi pritsis mulksutajatest välja. Eks ma olin veidi palju pannud, mõne aja pärast rahunesid aeglasema, ühtlasema mulksumise peale. Suur pudel aga ei tahtnud kuidagi käima minna- raputasin ja tihendasin korki, aga ei midagi. Väikesed samal ajal lasid sellist mõnusat mulinat juba. Suures pudelis tundub nati rohkem vaba ruumi, mõtlesin, et ehk kogub lihtsalt kauem rõhku, enne kui mulks ära käib.Kallasin tasakesi mulksujast vett vähemaks- ja siis tuli- vähemalt 20 mulli järjest.Suur pudel läks käima!
Nüüd siis köögi nurgas kena mulks- mulks- mulks ja külalised rõõmustavad, sest meie veini varud ei lõpe niipea-vast 50 liitrit on pudelites. Rõdul käärib aga õlleankrus 25 liitrit kõige paremat siidrit-kangust veel pole ja meenutab gaseeritud õunamahla, aga kuna ma hoian punsut rõdul, siis jook püsib mõnusalt jahedana.
Kui kohe ära ei kuugata, siis on mitmeks ajaks hea siider sauna peale võtta.
Elu on ilus.

Autopupu

2009-09-10T09:34:00.004+03:00

Eile sai viimane siirup tarudesse kallatud ja tarude lennuavad talvemõõtu sätitud.
Jääb veel nädala pärast söötjad ära võtta, lennulauad pahempidi keerata ja otsalauad ning soojustuspadjad ilusasti sättida, siis võib tali tulla, esimene mesindusaasta saab joone alla. Tegelikult saab kohe alguse uus mesindusaasta, sest kõik ettevalmistustööd on mõistlik teha juba nüüd, et kevadel poleks suurt jooksmist, nagu sel aastal juhtus. Kärgede sulatamise jaoks tuleks leida sobilik nõu, mida seni kuidagi leida pole õnnestunud. Sellegi poolest sai juba hulk vanu kärgi ära sulatatud ja futule küünalde sulatamiseks antud, täitsa kiftid küünlad said.Ta vist kirjutas ka juba, kuidas ise küünlaid tegi. Põlevad need ise tehtud igatahes kenasti ja ei aja rasva ega tilgu nagu poe omad.
Autoga on PUPU, sest kõrgsurvepump, mis katki läks, vajab vahetamist- see aga maksab tohuiaa, lihtsalt pole sellist raha praegult-tuleb usinasti teenida, teenida, teenida.
Ilgelt palju võimalusi on tänapäeval teenimiseks, seda ei saa mainimata jätta :)
Ahjaa, eile sain vist esimese hooaja viimase sutsaka, seega 106 kord, minu arvestuste kohaselt.

Kes kaitseks

2009-09-08T08:04:00.008+03:00

Vaatasin Võsapetsi saadet, kus näidati Viljandi linnavalitsuse rumalate ametnike ettekirjutuse tagajärgi. Mis küll toimub meie riigis!?
Ma ei poolda, et igat meie liigutust reguleeriks mõni seadus aga nähtu põhjal võib üht küll kindlalt järeldada, ilmselgelt on puudu hulk mesindust reguleerivaid seadusi. Olemasolevates õigusaktides, mis puudutavad loomapidamist, mainitakse ainult põgusalt ja kaudselt, et see või teine säte, reguleerib ka mesilastesse puutuvat.
Ei hakka eraldi seadusi siia ümber kirjutama, kui puudulikud on meie seadused, veenduge ise. http://mesindus.ee/node/152
Kes aga neid seadusi peaks kirjutama? Riigikogu? Valitsus? Eesti Mesinike liit? Entusiastid?
Riigikogus pole teadaolevalt ühtki mesinikku, Mesinike Liit hoiab aga madalat profiili (loe pole huvitatud seadusi ise välja töötama).
Kes kaitseks mesinikke eestis? Võib olla Euroopaliidu sedused?
Olen seda meelt, et eesti mesinduse võib lõpuks tõesti päästa euroopaliidu seadus (kui selline olemas on) Meil ju täidetakse iga euroopa liidu direktiivigi shveitsi täpsusega, olgu see nii loll kui tahes. Vähemalt ei pääseks idioodist ametnikud oma fantaasiat rakendama.
Klikka pealkirjal, et näha Võsareporterit

Õunamahl, siider ja vein

2009-09-06T09:50:00.002+03:00

Ärkasin üle pika aja kell üheksa alles, ilmselt nädalaga kogunenud väsimus ja õhtune saun tegid pehmeks.
Täna läheb õunamahla tegemiseks, õunu on miljon -naabri Vahuri aia omad ja suvilast.
Karta on, et sellega enne pimedat ühele poole ei saa, aga asi väärib tegemist.
Kust muidu mahla, veini ja siidrit saab. Poes müüdav mahl on ju pehmelt öelda sola, just selline mis tuleb pressitud õunapudile vett peale valades. Ma olen ikka sedasi teinud, et paar liitrit peale pressimist vett peale valanud, siis saab hea joogimahla. Kuna seda kõike ära juua ei jaksa, siis läheb lõpp alati käärima ja selle valan õlleankrussse, kus see nädalaga muutub maailma parimaks siidriks.
Kas te teate ka, kust on tulnud kasutusele sõna õlleankur?
Ma olen kuulnud sellist lugu-
saaremaal olla mehed ikka merelt tulles kõrtsu kinni jäänud ja kodus polnud neist midagi kasu, nii kui kaineks saanud jälle kõrtsu.
Naised pidavat olema saaremaal kõikse paremad õllemeistrid- valmistasid siis kodus korraliku õlle, mis ikka purju ka tegi - mehed püsisinud niiviisi kodus, nagu laevad ankrus.

Mesivineer

2009-09-05T12:53:00.004+03:00

Täna siis puhkame, kuigi lauspuhkamiseks ei lähe, sest igasugu toimetusi on küllaga ja alles õhtul on saun.
Käisin hommikul puumarektis vineeri toomas. Küll mesi teeb vahel imesid. Lubasin töömehele, et kui ta mulle seda kattevineeri saaks kõvale panna, siis oleksin väga tänulik- andsin oma pisukese tänutunde talle meepurgi näol kätte ja tulin tulema.
Eile äkki telefoni kõne, jummala tundmatult numbrilt kah veel!- helistajaks osutus see sama transamees ja teatas, et on mulle mitu tahvlit kattevineeri kõrvale pannud ja, et mesi olevat suurepärane olnud :) Muidugi on mesi hea, aga et niisuguse mõjuga, poleks iial aimanud (tegelikult ikka aimasin küll, lihtsalt enne pole proovinud).
Nüüd siis võib tarude ehitusega edasi minna. Uurisin ka voodrilaua hinda- 9,50 krooni on meeter ja mulle oleks tarvis esialgu 84 jooksvat osta, kokku siis 798- ja ehk 10 prosse allagi, elame näeme. Liiga kallis pole- eks kogun siis veidi, kiiret ka pole.
Kuram, auto diagnostika jaoks pean ka 500 krooni leidma, üks onu käis siin juba autot uurimas, ütles et kompuutris mingi haigus pesa teinud. Soovitas mul Karla autosse minna, kusagil Jüris pidi asuma. No 500- on kõvasti parem pakkumine, kui Infoauto 1500, nõustuge sellega. Teisipäeval peab auto kuidagi sinna lohistama, aga edasi mis saab? Seni olen tänulik Tseti autole, "kes" mind kenasti sihtideni sõidutab ja teele ei jäta- tuksugu kaua ta mootor.

Kes teise põse ette keerab on kahepalgeline

2009-09-03T09:27:00.009+03:00

Ületee mesipuu on pidevalt ründe all. Hommikul panin siirupit ja sulgesin lennuava täielikult, ehk kannatavad ühe päeva vangistust, väljas nagunii on vihmane ka.
Ellamaal aga on mingi taim õitsema hakanud, sest maalt tuli teade mesilaste kõva lennu kohta. Teeb küll rõõmu, et nad ise ka midagi lisaks korjavad, ega see siirup nüüd ka teab mis toitev pole. Mett jätsin ikka ka neile sisse, et oleks, aga ega küll küllale liiga tee.Mida rasvasemad mesilased, seda soojem talvituda:)
Mesindusfoorumis käib äge sõnasõda-küll neid vingujaid on meil ikka palju.
Mesindusliit on ringkaitsesse võtnud, et katsu sa midagi öelda või küsida, kohe ollakse lõrinal mantlis kinni. Tegelikult on seal vist mingid vanad stagnandid, kes eesti mesindust arendada ei viitsi. Tehakse vaid vormipäraseid liigutusi ja ollakse enestega rahul.
Mulle ei meeldi , kui kritiseeritakse kedagi, aga endapoolse lahendusega välja ei tulda. Pakkusin enda meelest head lahendust, kuidas kõik mesinikud eestis saaksid EML ajalehte tasuta, selleks pole muud tarvis, kui küsida liikmetelt nende nõusolekut, et nad ei soovi paberkandjal ajalehte. Ainuke asi mis vajaks tegemist oleks elektroonilise lehe õigeaegne ilmumine. Mina küll loobuks oma lehest ja annaks selle kellegile teisele , kel arvutit pole ja mesinike liitu ei kuulu.
Jah, paraku on nii, et ei viitsita ega taheta teist poolt üldse kuulata, ainult mina ja mina - aga teised?
Teised rabavad tööd teha, et hing sees püsiks, nii endal, kui mesilastel.

Lestadeta mesilased

2009-09-02T12:40:00.003+03:00

Mesilastega hakkab seks aastaks ühele poole saama. Veidi veel söötmist ja siis võiks pidulikult kastid kinni naelutada:) Tegelikult on alanud ettevalmistused järgmiseks mesindusaastaks. Uued kastid ei edene, sest vahepeal on tarvis raha teenida. Eile sain alles pool kümme koju ja ega töö küsi, täna tuleb ilmselt sama kaua teha, et eluks vajalik välja teenida.
Siinkohal jätan ütlemata, millega leiba teenin, sest võimalik , et leivaisale ei meeldiks avalikustamine-jäägu see üheks saladuseks, neist vähestest, mis mul üldse on.
Vahuri mesilased said ka söödetud aga märkasin, et nad ikka veel käivad kuskil korjel ka. Jalad olid igatahes punaka tolmuga koos. Suira on kevadeks tarvis, hea et neil midagi võtta on. Taru sai ju täitsa tühjaks tehtud.
Rõõmustav on see, et ma oma mesilastel lesta pole märganud-kõik koledasti võitlevad sellega aga minu mesilaste lähedal pole vist teisi, kel lestad oleks. Maal pole lähedal üldse teisi mesilaid, mis on suur õnn. Pean hoolikalt veel korra enne talve üle vaatama, et õigel ajal ravikuuriga alustada, kui ma äkki halvasti olen vaadanud.

100

2009-08-31T19:03:00.004+03:00

Söötjad on kõigis tarudes, täna käisin ,maal siirupit liasmas ja mesilastel tekki kohendamas. Kõik tundus kenas korras aga lollusega sain ikka hakkama. Kes mul käskis kurja pere mesilasi teisena ette võtta? Algne plaan näis kenasti sujuvat, panin kollastele esimesena siirupit, et need ei lendaks teiste tarude söötmise ajal vargile, ja siis oli tarvis kurjadel kaant kergitada- nojah, takkajärgi tarkus, tarud ju järjestiku ja nii ma tobu kavatsesin nad nagu kiirtoitlustus sööklas ära sööta.
Mäsu läks üsna hulluks, et tuli jalga lasta. Istusin tükk aega kännu peal ja ootasin, millal ülbitsejad maha rahunevad. Teine katse ei läinud sugugi kergemini, sest mesila väravasse oli turva pandud valvesse, ja nii, kui lähenesin oli jälle aplaava lahti.
Muud ei jäänud lõpuks üle, kui korralikult end sisse pakkida ja tugevama jõuga mesilasse murda. Sain küll paar laksu sisse aga üldkokkuvõttes jäin mina peale.
Need neli viis sutsakat olid juba üle saja. Sajanda sain paar päeva tagasi, kui ületee mesilas söötjat paika sättisin. Väga huvitav nõelamine oli, nii öelda "hauast" Mesilane oli mind nõelanud ja ise ilmselt kuskil rohus viimses agoonias oma lõppu ootamas, kui ühtäkki palgil istudes märkasin, et teksades on üks nõel turritamas ja vonklemas. Samal hetkel tundsin torget ka. Nee tükike mesilase sisikonnast paneb nõela impulssidena jonksuma ja nii on võimalik, et nõel ise nõelab, kuni end läbi pükste trügib. Kokku siis mingi 105 korda, et oleks ümmargune- täpselt ei teagi mitu sain- ei tunne noh:)
Paaril päeval olen nüüd sugupuud jälle uurinud ja oma 30 võ rohkem inimest lisanud.
Kittide suguvõsa on seekord täiendamisel. Neil on eraldi sugupuu ühes teises programmis, aga Lea käest õnnestus kaugete sugulaste kontaktid saada, nüüd juba suhtleme- puhtas Saaremaa keeles:)

Saku mesi on tume

2009-08-29T06:48:00.004+03:00

Nüüd on Sakumesipuu ka tühjendatud ja algab talveks valmistumine. Kena kümme kilo tuli, nii ,et võiks nagu rahue jääda. Vahur käis küll rahuloleva näoga ringi, esimese aasta kohta päris hea tulemus. Lisa korpused said ilma asjata pandud, neid ei puutunud mesilased peaaegu üdse. Ainult ülesse, poolikutesse kärgedesse oldi veidi mett toodud- jäin korpuste lisamisega hiljaks, oleks pidanud enne mõtlema. Siirupi andmine ei käi ka minu tahtmist mööda, nii palju ründajaid, et viimased kaks päeva ainult üks madin käibki, taru ees ja taru sees. Kui panin söötja sisse, siis seda poldud puututudki, välja pannes ka ei aktiviseerutud. Kas meevõtuga pesa laiali lammutamise tõttu on mesilased liiga häiritud või on ründajaid liiga palju, sellest polegi aru veel saanud. Tegin eile lennuava õige tillukeseks, ehk on abi.Vaatan täna veel, kui muidu ei saa, siis nihutan veidi taru ja söögi panen alles hilja õhtul tarusse.
Sebimist veel jätkub, maal tarvis ka üle vaadata ja siirupit juurde anda, siis veel tarude ehitust. Pooled korpused on nii-öelda vineeriga seest kaetud. Ki vihma ei tule, siis katsun täna ka neid teha.Jäävad veel põhjad ja katused-ikka suur hulk küll ja sellest jätkub esialgu vaid 10 tarule pesaks . Lisaks tuleks teha kevadeks veel viis, kuus korda sama palju. Eks ma tasapisi siis nokitsen.
Eilsega sai söötja paigaldamise ajal nõelamiste kontole lisa, nüüd on 98 sutsakat.

Meevõtt

2009-08-27T08:35:00.006+03:00

Ütlus, sõpra tunned hädas, peab vägagi paika. Vaevalt jõudsin suud paotada, kui Tsett juba helistas, et mis ja kuidas, et kas ma tema golfi ajutiselt kasutusse ei tahaks. Pold tarvis kaht korda küsidagi, kuigi veidi piinlik võiks mul olla, aga nii vaja seda autot, et ilma kuidagi ei saa.
Ausalt, ma olin üsna keeletu- Tsett on tõeline sõber!
Rattad on jälle all, siis muidugi kohe tarvis maale sõita, sest mesilatööd vajavad ju lõpetamist.Kõik tööd veel selle käiguga ei lõppe aga, siiski, suurem trall on tänavuseks aastaks läbi. Tegin kõigis peredes koondamise ära ja võtsin "liigse" mee välja. Ilm oli suht ilus, nii, et polnud nad eriti tigedad ka, ainult "Kuri pere" ründas mind lõpus. Seekord olin end korralikult sisse pakkind, et saaksin seal rahus toimetada, aga see eest higistasin nagu siga oma vammuste all. Ükski nõel polnud piisavalt pikk seekord, seni, kuni särk toimetades püksist välja tuli. Kuri pere ründas üsna ägedalt, ju neil siis on mida kaitsta ka, mõtlesin. Sain püksivärvli vahele, just õigesse kohta, kus seljavalu elab. Loodetavasti on nüüd kasu sellest ja selg enam häda ei tee. Futu pärast vaatas-ütles et kuus nõela täiesti sirges reas. Üks raip, sai lõpuks ka maski alla ära susata aga, seda ma pea aegu ei tundnudki ja täna pole enam paistetustki. Nii see imuunsus tekib. Selle hooaja kokkuvõtet veel teha ei saa nõelamiste osas, aga hetkeseis on 96 nõelata saamist, mis on ise väärikas number:)
Mett sai päris kenasti, umbes nii palju, kui olin arvestanudki ja veidi vähem, kui lootsin:)
Tarud jäid nüüd enamus 8-9 kärjele ja igasse peresse andsin siirupit 5 liitrit, tuleb veel mõned korrad anda, kuni nad enam vastu ei võta.
Mõned söötjad hakkasid läbi laskma ja siirup valgus taru põhja, aga sest polnud ka eriti midagi, sest ka sealt said linnud oma toidu kätte.
Kõige rohkem oli mett muidugi kurjadel. See on suur pere ja ilmselt vargaid ka naljalt sisse ei lase. Teise koha saavutasid Kollased.- nendel oli peaaegu sama palju aga Kärjed olid väga ilusad sümmeetrilised, mida teistest tarudest võetud kärgede kohta ei ütleks. Väike kahtlus mul on, et ehk nad on käinud naabertarudest lisa võtmas, aga samas ma hästi ei usu ka, futuperel oli ka mett päris kenasti.
Haistmine tundub kollastel palju parem olevat, kui teistel. Vaevalt sain võetud meega auto juurde, kui kollased meekastid ümber piirasid-kuna võtsin ju teistest tarudest ja oleks loomulik, et sealt tuli saatjaskond, aga ei tulnud.
Vahepeal helistas ka Rebaseonu, kes oli lugenud mu jalaväelaseks olemisest ja pakkus ka, et kui vaja, tema võib mu jalavaeva vähendada ja isegi mesilasse sõidutada.
Sellised sõbrad teevad tohutult rõõmu.
Rääkisime muidugi ka mesilastest, tema itaallased on hirmsad vargad ja tahab nendega lõpetada. Pidi lausa mitu taru metsa viima, et kollased nende mett kõike ära ei viiks-pere ju hukkub, kui nälga jääb.Võib olla saan kevadel temalt ühe ema endale, et vahetada sakus "tapjamesilaste" ema välja. Siin teisi tarusid ei ole, nii, et varastagu kust saavad- las käivad kratiks, ennevanasti on ju igal eestlastel kratt olnud.
Oli tükk tegemist, et mesilased eemale peletada, kui meekärgi autosse hakkasin sättima. Küll ma lasin tossu ja vehkisin, aga autosse jäi neid ikka omajagu sisse. Nad küll ei rünnanud ja tundus, et mitmed olid päris tarumesilased, kelle olin koos kärgedega kaasa vedanud. Noh, need noored ei nõelagi ju ja lendamisoskuski alles kesine aga ikkagi. See pirin ei ole vahva, eriti kui roolis pead olema ja hoopis liiklust jälgima, selle asemel, et kogu tee vehkida või silma nurgast liikumis avastada. Sõitsin pea pool teed auto aknad pärani lahti ja sain enamusest saatjatest sedasi lahti ka, kuigi mitte kõigist.
Õhtul siis vurritasime, nii, et kogu ilm kleepus. Mee isu on igatahes kadunud, ei taha enam kuskilt ühtki tilka näpuga ära tõmmata, et pärast näpp suus puhtaks imeda:)
Futule pakkusin hommikul esimese asjana mett, arvake ära mis ta vastas:)

Jalaväelane

2009-08-24T08:05:00.004+03:00

Augusti päevad on loetud, veel nädalake ja ongi kõik. Autoga on kööga. Kohe panen paela otsa ja lasen Vahuril end autoteenidnuse ukse taha vedada. Kõik märgid näitavad, et hammasrihm, aga kas midagi hullemat ka, seda saab hiljem teada. Igatahes olen hetkel jalaväelane ja eriti kaugemaid otsi ette ei saa võtta. Mesilasse ehk saan, kui Tsett maale sätib ja pära peale võtab - sõnaga üsna per-ses.
Eile parandasin uute tarude mõõtkava.Juppide tegemine oli üsna automaatne tegevus, sellepärast ei märganudki enne, kui olin raamid kokku pannud, et ühe mõõdu valasti lugesin. Eks loll teeb ikka kaks korda, või nagu futu ütles, et lausa kolm ja neli korda. Igatahes jama on likvideeritud ja kastid said üsna head. Nüüd oleks tarvis vineeriga siseseinad üle lüüa, ainult et vineeri vist kõigile ei jätku, tuleb järgi minna. Järgi minemine tähendab aga autoga sõitu- poleks auto katki, ega ma oleks aru saanudki, et eluke meil nii autokeskne on. Ma parem ei heieta seda teemat, sest nutt tuleb peale, kui edasi oletada, mis autol veel viga võib olla ja kuhu me sõita ei saa.
Elame, näeme.

Mesimagus jutt

2009-08-22T08:45:00.005+03:00

Eile sai siis lõpuks meevõtuga algust tehtud, aga ega seal midagi väga saada polnud. Need kärjed, mis eelmisel ülevaatusel kenasti mett täis näisid olevat, ja lubasid päris kena saaki, olid vihmade ajal üsna ära söödud. Ikkagi võtsin kuus kärjetriipu kaasa ja sain 4,5 kilo mett. Oleks rohkemgi võinud võtta aga mesilased olid juba tarudes ja ei lasknud väga omavolitseda. Kahel korral tulid õite suure kambaga, nii et tuli jalga lasta, et mitte päris peksupoisiks jääda. Täna katsun uuesti õnne, lähme päeval, kui linnud enamalt jaolt lennus on. Annan neile tühjaks vurritatud kärjed puhtaks lutsutada.
Kavas on söötjad peale panna, mis eile kiiruga valmis said. Tegin 6 söötjat, mis mahutavad 5 liitrit siirupit.
Eile läks jah juba hiliseks , ei saanud edasi toimetada. Futu keetis 30 liitrit siirupit. Jätsime need tarude juurde jahtuma.
Mee söömisest sai eile nii küllalt, et ausalt öelda tükiks ajaks on isu otsas.Ikka suure lusikaga sai vohmitud, nii et käed ja habe kleepusid.
Nii magusat elu ma ette ei kujutanud:)
Nõelata sain ka eile päris mõnusalt. Läbi teksade sain viis korda kubemesse ja paar tegelast puges maski alla ka. Nina on nagu kartul ja kõrv on elevandikas.
Sain kokku umbes 10 laksu, mis teeb kokku 84 korda sel aastal.Sajani jõuab ilmselt veel loendusega, sest mõni mesila külastus on sel aastal veel kavas.
Ületee tapjamesilased jätan viimaseks, siin kohapeal saab ilma järgi paremini ajastada, millal meevõtuks läheb.
Õhtul on suurmesinikust tädipojal 70 juubel, ei tea kas mett ka pakub?

Kaua tehtud kaunikene

2009-08-20T07:58:00.008+03:00

Ja saigi valmis!

Nüüd siis lõpuks sai Laulasmaa peenar valmis. Avamine pidavat toimuma neljapäeval, eks me siis käi veel korra kolmapäeval sealt läbi ja pane pergolad ka paika ja muud nipet-näpet-kohendamist.
Hommikud on juba sügisesed-kraadiklaas kipub ikka viie kraadi kanti hommikuti. Hoiaks nüüd augusti lõpuni kuiva, saaks mesindusaastale ka joone alla.
Tegemisi esialgu veel jätkub. Tarvis meisterdada mõned vahelauad ja söötjad. Tarud tahaks ka valmis selle nädalaga saada, siis oleks päris rahul.
Mesilased on ühed targad linnud küll. Üleeile avastasin raamatut lugedes, et olen teinud tarukatusele ilmaaegu ventilatsiooni avad, et neid ei tehta, kui põhja all võrk tuulutuseks on. Tahtsin juba oma viga parandama hakata, kui märkasin, et mesilased on liigsed avad ise juba kinni mätsinud! Talvekorterisse sättimiseks läheb, siis teen neile uue katuse, muu tundub esialgu hästi toimivat.
Astralt sain eile vahva luulekogu-Eino Sepp- MADIS MAAMESILANE. Mõned päris vahvad luuletused on selles. Paar näidet ka.

LINNARETK

Madis maamesilane,
kimpsud-kompsud kokku paneb,
klopib puhtaks karvapüksid.
Maal on elu kurb ja üksik,
maal on rõskevõitu pinnas.
Onupoeg, kes elab linnas
eluga on rohkem rahul-
tehases veab õiejahu.
Kirub küll, oh tont ja pergel,
linnas siiski puhtam, kergem.

Madis lukustab siis maja,
võtab sääreväristaja.
Väntab jõuliselt pedaale.
Suitsujutt jääb maha maale.

Mesilinnas elu kihab.
Kärmed jalad, peened pihad,
palju rahvast, ruumi napilt.
Majad-tarud on kui kapid.
Kärje tänavate vahel
töölismesilaste ahel,
linnavahid ukseaval.
Linnas ikka linna tavad,
kärjed korralikult raames.

Ära ehmub Madis, maamees.
Linlastelgi omad ristid-
linnas kõik on spetsialistid.
Keegi naabri tööd ei tunne.
Ühte seob vaid ühtsustunne.
Ühed valmistavad kärgi,
teised mett, mis kulla värvi,
kolmandatel tuua nektar.
On ka oma luuresektor-
kiiremalt saab meepõisi
täita seal, kus rohkem õisi.
Lonkimas näeb mõnda leske.
Pereema taru keskel
taru tulevikust mõtleb.
Töölisparv ta ümber tõtleb.

Madis vaatab linnailu
läbi taru uksepilu,
pöördub siis ja ohkab pikalt:
"linn on liiga kärarikas.
Uhke küll ja värviline,
elu aga närviline.
Kuigi linnu rajatakse,
talumeestki vajatakse!"
Sõtkub sõiduki pedaale,
sõidab mürinaga maale.

Karuoti öine retk

Otil plaan on külla minna.
Rada raskelt tümiseb.
Kaugeid lõhnu tuul toob ninna.
Ott üht viisi ümiseb.

Endal käivad kanged neelud-
tahab kärge imeda.
Päeval kehtestati keelud,
kes neist hoolib pimedas!

Põntsti üle õuetarast.
Siin nad on, need taruread.
Nõelad torkavad küll varast,
kärjed see-eest maruhead.

Muri ärritatult haugub.
Koer ei saa ju kisata!
Uksel viimaks püsski paugub.
Aeg on varvast visata.

Õunavargil

2009-08-19T08:44:00.003+03:00

Kui tahad jumalat naerma ajada, siis räägi talle oma homsetest plaanidest.
Laulasmmale me muidugi ei jõudnudki, kuigi plaanid olid, aga ühtäkki tulid oma tööd ja tegemised vahele. Futu pööras oma lilleaia peapeale ja nägi vaatamata oma mudasele välimusele vägagi rahulol olevat.
Mina tegelesin uute pergolate välja mõtlemisega, sest neid on hädasti roosidele vaja.
Saagisin õhtul veel hulga prusse peeneks ja keerasin järjekordse höövlitera pekki.
Lihtsalt võimatu oli sügavale puuse keeratud ja ära murtud otsaga kruvi enne avastada, kui höövel kiiiiks tegi.Õnneks mitte väga kiiiks, kitsamaid asju saab sellega ikka teha, ainult et enam pole mul tera teist poolt, see sai enne mesitarude tegemise ajal äe rädjatud-terad aga maksavad- ja päris korralikult kohe.
Hakkan kohe pergolatega uuesti pihta, sest need oleks hea täna pererahvale üle anda. Vastasel juhul tuleb sinna veel kord sõita ja lisa kulutusi teha.
Sünnipäevalaps on täna Astra- Palju pirukat talle- Futu juba küpsetab, kuigi kell pole veel üheksagi. Saatis mind hommikul Vahuri hoovi õunavargile- eks ma siis läinud. Vahur juba toimetas töömehega aeda ehitada, no kuidas sa varastad:)
Ütlesin , talle lihtsalt, et kuri naine saatis õunavargile, et rasked ajad ja nii- saime suutäie naerda.

Vat nii

2009-08-18T08:03:00.005+03:00

Seda lauset, et läheme Laulasmaad lõpetama võib vabalt veel mitu korda kirjutada. Kuigi eile sai peaaegu "valmis", jäi osa multsi panemata ja mõned lilled ostmata ja kellaaeg kippus üle kaheksa. See tähendab, et täna tuleb veel korra end kokku võtta.
Taimejahil tuleb veel käia- ei tea millise poe futu täna valib, kõik need poed on käidud ja nähtud.
Täna loodan igatahes pilte teha valmis peenrast, eile läks liiga hämaraks ka.
Vihma sajab lakkamatult ja ilmaprognoos pole lähipäevadeks ka suurem asi.
Mesilasse oleks asja, aga minna ei saa ja see teeb meele mõruks. Oleks tarvis mesi välja võtta ja mesilasi talveks sättida, aga selleks on ilusat ilma tarvis. Eks ma siis ootan ja loodan ja olen kannatlik.
Õnneks saab kuuritöid teha, ainult materjali oleks veidi juurde vaja. Enne laulasmaale minekut tahaks puumarketist läbi sõita, sealt saab äkki kattevineeri, mis tarudele hea vooderdus. Seda olen sealt ikka tasuta toonud. Neil jääb igasugu materjali transpordikastidest üle ja pole kusagile panna. Ma arvan, et nad peavad selle muidu ära viskama, aga mulle sobib see väga hästi ja mehed on alati rõõmsad , kui ma selle jalust neil ära toimetan:)
Linnas on mesila tänav, asub kusagil Nõmme kandis. Seal on nüüd suur riid tekkinud mesiniku ja naabrite vahel. On ikka jama küll, kui naabrid tülli pööravad. Aga eks te lugege ise.Panen selle artikli siia ka-pealkiri avab.

Kümme

2009-08-17T09:57:00.005+03:00

Uue korpustaru sünd

Vahepeal oli nett maas ja siis jälle nii aeglane, et ei tasunud üritadagi.
Päris palju oli igatahes aega, sai igasugu töid toimetada-isegi ei mäleta mida kõike tehtud sai, aga seda mäletan hästi, et eriti vaba aega polnud. Mõnel päeval sai hommikust õhtuni midagi tehtud-naabri Vahuri aia tegemise prussidki said ära hööveldatud.
Laupäeval sai Ellamaa arboreetumis käidud ja kõvasti pilte tehtud- need panen ilmselt netialbumisse, sest siia panemiseks jää ruumist puudu.
Mul on ka väike taimepalavik-Futu kahtlustas, et kukehari -jah, tal tundub õigus olevat, kuid esialgu ei ole asi veel tõsine ja haigusnähud ostmise ja omandamise nähtusid ei sisalda. Pole ruumigi tegelikult:)
Nüüd on kümme pesamoodulit võtnud rohkem ruumilise kuju, kui kuurinurgas detailidena , nii, et asi edeneb aga materjal on üsna otsas. Vaja on 40x40 prusse ja vineeri ja veel igasugu kruvisid.
Täna aga lähme Laulasmmad lõpetama-ma ei mäleta tegelikult mitmes kord aga ilm on halb olnud ja vahepeal polnud pererahvast, selle tõttu on asjad veninud.
Uuendus on ka - mõned päevad tagasi, sai külastajate loendur blogile külge monteeritud, alul nagu ei tahtnud alla laadida aga täna avastasin, et mingil salapärasel moel on asi siiski juhtunud-all paremal nurgas, näitab kõik kenasti ära, kui palju külastatud ja mis riigist seda tehtud:)

Nokitsemised

2009-08-13T12:51:00.006+03:00

vanaraud oli enne

Sai jälle lillepoes käidud ja "viimased" taimed laulasmaa peenra jaoks ära ostetud. Kuna eile aga vihmas, siis istutama ei läinud, olime kodused.
Mõtlen siin oma tarude ehituse asju ja valin joonistest parimat, et nende põhjal 10 tarutorni valmis meisterdada. Tahan sügisel veel mõned mesilased osta, et järgmisel aastal kohe suurema perede arvuga alustada. Sügisesed mesilased maksavad vähem ka, sellepärast tundus see hea idee olevat. Eks näe siis, plaanid on igatahes võimsad :)
Hommikul pusisin ühe vaibakloppimise raami kokku ja värvisin ära ka. Muidu otsi iga kord, kus nurga peal neid vaipu kloppida ja leiuta igasugu ajutisi raame, mida siis pärast lahti peab jälle kruvima- igavene jant. Õues vedelb juba tükk aega rauahunnik, mille ma vanast töökohast koju tarisin, nüüd ometi sai midagi asjalikku neist kokku sätitud.Ehh, kaks tundi tööd vaid ja ai missugune.
Homme võib ehk juba kasutada, värv peaks kuiv küll olema - ongi paras hetk, enne laupäeva vaibad kenasti ära kloppida.

Tilgub raisk

2009-08-12T08:08:00.009+03:00

Vene ime- Пионер-Гелиос

Futu moodi olen nüüd, sest mulle meldib ka istutamine:) Laulasmaa lõpetamine on lähedal, täna käime veel ühes istikuäris ära, istutame taimed maha ja ongi kõik.
Hiljem tahaks veel vaatama minna, siis kui taimed suuremaks on kasvanud, et näha peenra täit ilu. Ühe sellise peenra teeks veel, suve lõpuni on veel aega, aga ega tea, kas tuleb mõni sarnane pakkumine või ei.
Pean hakkama tarusid ehitama, mul väike lootus sügise poole, et saan mesilasi juurde ja kui ei saa, siis kevadeks on ikka tarvis.Vähemlt kuus taru on tarvis teha.
Saagisin juba hulga materjai vihmasteks päevadeks ette, ja juba sajabki.
Raamide materjali on ka paras ports, nii, et tööd peaks jaguma.
Töötan just ühte uut ja kergemat tarumudelit välja, tahaks paar sellist prooviks valmis teha, sest ega joonise peal ju ei paista kätte, kus mõte kohendamist vajab.
Eile õhtul lugesin venelaste mesindusfoorumit-on ikka tõeline imedemaa. Kasutatakse ka igasugu erinevaid tarutüüpe, alates lamavtarudest, kõrgete, kuni 2,3m kõrguste ühiselamuteni välja. Ja raamid on neil väga suured, mõni kirjutab, et lausa 50 x 50 cm, see tähendab, et 2 kärjepõhja ühe raami peal. Veel kirjutas üks onku, et temal on tarudes mitu, kuni neli ema, ja kasutab emalahutusvõresid-samas aga ise räägib sellisest majandamisest, et see pole mesilastele omane ja ajavat nad väga hulluks ja raevuseks.
Arvata võib, kui pere on kolme pere suurune, mida veel tahta?
Põnev taru on mitmekorruseline , kus aknad ees-ausalt ma ei saanud aru kõigist nippidest, mis moodi see taru töötab, aga väidetavalt saab sellisega palju rohkem mett, kui tavalie taruga. Pidavat olema patenteeritud mudel- Пионер-Гелиос on nimi. Pilt ise meenutab muumitrolli maja . Magasinid käivd liuguritel külje pealt välja, nagu köögisahtlid meil. Kuidas neid kinni ei kitita, jääb mõistatuseks, võib olla on mingid kaitseliistud siinidel peal? Joonis seda ei näita kahjuks. Peaks ise ka midagi taolist proovima ehitada.

Lauritsapäev

2009-08-10T09:04:00.010+03:00

mesi

kollased joomas

Täna on siis Lauritsapäev- tuld ei tehta, tulel lastakse puhata. Korstnaid võiks puhastada. Seda lugesin hommikul Rohelisest väravast. Jah, ega me neid vanarahva tarkusi eriti ei tea ja ega neil eriti enam tähendust olegi, sest inimene on teistsugune.
Eilse päeva veetsin mesilastega. Sai kõvasti mütatud ja raame üle vaadatud ja mõned , mis puutumata ja üles ehitamata ära võetud. Kena oli siiski kuni viimase taruni.
Kui viis taru saime üle vaadatud (kärgahaaval) ja keegi ei öelnud meile ühtki halba sõna, siis viimaseks jäetud suurest perest kostis roppus roppuse otsa ja lõpuks tuldi lausa suure kambaga kallale. Kaks korda sain nõelata ka- kokku 74 -
ühe kõhtu ja teise selga- nii alatu jope alla ronida. Sain aru ka miks nad tigedamad on ,kui teised. Neil oli väga palju hauet ja seda nad ilmselt kaitsesidki.
Mett oli ka kõvasti, eriti Futu tarus, seal oli 9 kärge neljateistkümnest peaaegu otsat lõpuni kaanetatud mett täis, teistes tarudes veidi vähem, nii kolme nelja raami jagu ehk. Loodetavasti kümme kilo taru kohta tuleb, aga võimalik, et ka rohkem, sest kolm nädalat on veel augusti lõpuni jäänud ja selle ajaga jõuavad veel palju korjata. Kanarbik alles hakkas õitsema ja õitseb augusti lõpuni, kui raamatuid uskuda. Muidugi sõltub ka sellest, mis ilm tuleb, teisipäevast lubatakse jälle sadu.
Laulasmaal käisime õhtul istutamas. Mõned väiksed kuused ja elupuud sai pandud, mis Futu Nurga puukoolist oli ostnud, kui mina mesilas olin.
Jäänud on veel mõned katmata laigud peenras aga küllap needki mõne päeva pärast täis paneme, mults ka peale ja siis on Laulasmaa valmis.
Täna toimetame kodus. Ma tõmban korra sae käima ja likvideerin ühe hunniku ära, siis saan ehk Futult kiita ka:)

Haapse

2009-08-09T10:28:00.005+03:00

Kumb on lest, kumb kammeljas?

Üks korralik puhkepäev oli eile. Käisime Haapses ja vedelesime mere ääres-sellist asja poe ammu enam juhtunud. Merevesi oli väga soe, nii sain ka sel aastal esimest korda vette. Agu oli toonud kaasa väsket lesta, mida kohapeal suitsutati. Haapse tuleb mul alati koos lestaga meelde. Neid hommikuid lapsepõlvest mäletan üsna selgesti, kui Vello merelt hommikul võrkudega tuli ja õu oli lestavanne täis. Seal kandis oli lesta asemel kammeljas-mina neil vahet ei tee, üsna sarnased, aga öeldakse, et kammeljad on karedama nahaga ja neid pidi Umblu saare alt püütama, kus kivisem põhi.
Vello käest kuusin õige huvitavaid mälestusi Haapse ja tema elanike kohta.
Kui küsisin temalt, et kus ta sündinud on, siis hakkas naerma ja ütles, et ei ole ta Haapses sündinud- tema sündis keskhaiglas ikka:)

Laulasmaale lauluga

2009-08-06T19:59:00.007+03:00

Kena peenar või mis?

Kuuldused nagu oleksin ma nüüd surnud on ilmselge liialdus, umbrohi ei hävine.
Kõik on kenaste,paistetused on alanenud, muud tõved ka taandunud.Lihtsalt ei ole mahti saanud siia oma muljeid jagama tulla. Vahepeal on paar päeva järjest Laulasmaad tehtud. Õhtul muidugi rihm maas ja ega siis kirjutamise jaokski ka enam jõudu pole jagunud.
Peenar on vahepeal kenasti edenenud ja nüüd Futu juba istutab ja mina vean mulda.
Täna sai müüriga ka ühele poole- minu meelest täitsa kena vaadata. Mõni päev tuleb nüüd Hansaplantis ära käia, sest taimi on juurde tarvis. Homme läheme või? Eks futu ütleb siis.
Kaon nüüd diivani nurka- vässa on kallal. Enne panen veel pildid üles.
Ahjaa, hommiku poole vaatasin ületee mesila ka üle, kõik toimib kenasti ja mesilased lendavad mis jaksavad. Pealtvaatajale pakuti väike sõltuvuslaks ka - see siis 42. sel hooajal. Vabandust-72.

Tapjamesilased Sakus

2009-08-04T14:12:00.005+03:00

Täna oli plaan ületee mesipuule kahe lisakorpuse paigaldamine. Panisn suitsiku tossama ja ootasin, kuni kenasti suitsu tulema hakkas. Esmalt tahtsin näha, kas ja kuidas uut viimati lisatud korpust ehitatud ollakse. Kergitasin taru ülemist osa , kõik mis näha oli, oli kenasti , kärjed olid ehitatud üles ja midagi olid nad sisse ka juba toonud, sest üleval äärel paistis pisut mett olevat. Muud polnud näha ka ja panin korpuse algasendisse tagasi.Hästi oli, seda tahtsingi teada.
Kui aga katuse pealt tõstsin, läksid üsna linnud üsna pöördesse.Kindad esialgu kaitsesid, kuigi õige mitmed juba nõelama kippusid. Suits neid ei peleta, pidin tõdema.
Mida edasi, seda aktiivsemalt rünnati ja lõpuks, kui olin ühe raami välja tõstnud , et vaadata, kui palju hauet on, ei pidanud kindad ka enam vastu ja asi läks käest. Terve pilv tuli mulle kallale. Ei saanud enam kauem vahtida vaid panin jooksu. Jooksin terve ringi ümber Vahuri maja, aga maha ei jäänud ükski.Jooksin teise ringi veel. Osad olid selle liigutamise peale pääsenud maski alla ja tegid mulle selle all korralikku põrgut. Habemesse sain õige mitu sutsakat ja huulde ja keegi nõelas lagipähe (läbi kübara!?). Säärte ja jalgade ümber oli mitu tegelast oma astlaid surkamas-jooksin veel, kuni sain neist viimastestki vabaks.Oijeerum !- taru oli ju veel lahti ja magasinid alles peale panemata, kuidas ma lähen tagasi?
Tuli minna- võtsin ja kohendasin maski paika, tõin kummikindad (need ei lase nõela läbi) kogusin nurga taga julgust ka ja löksin magasine paigaldama.
Uus rünnak - sihile enam eriti ei pääsetud aga mõned naõelad sain ikka lisaks, sihuksesse kohta nagu saapa keele taha oskas üks raip pugeda ja varruka vahel oli ühele pilu jäänud, kust rünnata. Korjasin oma kodinad ja viimase au kähku kokku ja tulin tulema. Higi tilkus, mis kole- kogu kere leemendas ja siis veel need nõelata saanud kohad-, need kippusid higiga kokku puutest sügelema- aivaivaivai oleks ma teinud, kui ühest teisest rahvusest oleksin juhtunud olema.
Paar ülbarit tulid mulle ikka järgi , aga kuna mul oli mask peas ja Morganil polnud, sai tema kui kaitsetum peksa. Ta vist püüdis ühte hammastega rabada, nagu ta tavaliselt suuremate sumisejatega teha armastab. Mulle tundus, et sai keelde või kusagile suhu, nii, et kostis tükk aega lot-lot-lott ja lot-lot-lot, nagu ikka, kui, kui keel vastu suu ääri lodiseb.
Kraapisin end paljaks ja läksin dussi alla, hea mõnus jahe vesi leevendas olemist veidi. Nüüd lugesin punetavaid kohti ja määrisin neid propolisega , et ehk aitab. Nägu läheb kindlasti paiste, seda on veidi juba tunda ka, mokk igatahes on neegri oma.
Täpselt ei tea, võib olla on mõni koht veel mida ma ei märganud aga kokku lugedes sain umbes 30 sutsakat- liidame need nüüd nendele seni saadutele, kokku teeb 71! Suren aegamööda, hetkel jõuan veel trükkida ja pilt on täitsa selge:)
Esimesel võimalusel vahetan neil ema ära, nii pole sugugi lõbus.

Enne töö, siis pidu

2009-08-03T20:52:00.004+03:00

Kena päev oli ja ka lõpuks ometi ilma vihmata. Ma kohe ei saanud täna toas olla vaid nokitsesin õues laua taga kärjeraame meisterdada.Kui tuppa läksin, selgus, et mitu helistajat on püüdnud mind kätte saada. Õeke oli helistanud ja siis veel Elmur. Ma tegelikult juba teadsin, mis jutt tuleb. Elmuril on ju suur juubel sel aastal tulemas, seda ta ilmselt teatada tahtis- olin Lainelt juba vihje saanud. Nii oligi-helistasin tale tagasi ja sain oma jutule kinnitust. Pidu toimub 22 augustil kell 19:00 hoopis, mitte kuu lõpus, kui õige sünnipäev peaks olema. Minu mureks jääb nüüd kõigile linnasugulastele see kutse edasi anda. Eks ma siis helista, kuigi järgmine nädal on veel üks perekondlik sünnipev ja paljusid näeb ehk sealgi, aga Elmur tahtis kinnitust, et kes ikka tulijad on. Arusaadav, et suur klubi ja hulk rahvast, siis tarvis ikka kindlalt teada.
Elmuriga rääkides läheb iga jutt lõpuks mesilastele ja nii ka seekord. Ma helistasin talle laua telefonile lausa ja õieti tegin, sest neid kulda väärt õpetusi ei saa ju 10 minutiga räägitud mitte:)
Ah, mis ma patran- räägin parem mis ma täna ära tegin.
Kõigepealt sai paarkümmend poolraami kokku klopsitud, mis võttis kena kaks tundi. Siis panin kõigile raamidele traadid, pingutasin ja lõpuks jõudsin kärjed ka sisse panna. Siis tuli lipata ja Futu põllult koju tuua, oin ta päris unustanud, kui silma nurgast kella nägin-jessake, pool seitse ja mina pidin talle seittsmeks järgi minema. Bensukast ka veel läbi lipata ja -kuradi uksed ja värk unusid lahti, siis tuli veel ja veel kord tagasi tulla. Lõpuks, kui kohale sain oli pool kaheksa. Särav õnnenägu ees oli mu armas naisuke justkui... -tühjagi, väsind kui ront oli hoopis ja teepeal ei jaksanud eriti rääkidagi. Hea ,et lõuna ajal olin söögi valmis teinud, sai vähemalt kohe sööma hakata.Ise kah polnud süüa märganud, jube kui tööd tehes kõik meelest läheb.Ka see, mis kohta pealkiri juhatab:)

Röövlipraad

2009-08-02T10:48:00.004+03:00

Neli nädalat on veel selle aastast suve jäänud, pisar tuleb kohe silma, nii ebaaus.
Eks nüüd tule topeltkiirusel asuda tegustsema ja raame ja igsugu muud vajalikku inventari tegema asuda. Suve lõpuks peab 7 söödanõud valmis tegema ja ilmselt teen sel nädalal ühe Langstroth taru ka valmis, et sinna talvitumiseks "suur pere " sisse kolida. Palju just teha pole aga siiski, kaks põhju pluss katus, sellega pean valmis jõudma. Pealegi vajavad korpused värvimist, mis tuleb rihtida vihmavabasse hetke.
Nüüdsest on mu lehel uus uudiste link, mis minu meelest on paljus parem, kui nõme delfi, mida seni lugesin.Sellesse koonduvad kõiksugu ajalehtede värskemad uudised, mis lausa tund tunnilt uuenevad. W3 on selle uudistekoguja nimi.
Pealkiri avab aga sel aastasel Varbola puupäevadel kavas oleva röövliprae küpsetamise jutu.

Minek ja tulek

2009-08-01T11:17:00.007+03:00

Ei loe neile vihm ega midagi

Seda vihma ikka jagub, nii tänaseks, kui ka homseks- eks ta ole, mõnes mõttes on vaja ja mesinduse mõttes võiks vähem sadada, aga selline see meie suvi kord on, ja on ka hullemaid olnud.
Täna läheme maale mesilasi vaatama. Viimased pulgad saagisin just välja ja nüüd põhimõtteliselt on kõik asjad valmis. Võtame meevurri ka kaasa, sest väike lootus mett saada on nüüd rohkem õigustatud.
Egas muud kui teele, küll jõuab pärast vadistada, mis tegin või mida nägin. Jõuan ehk vihmapilvede vahel asjad ära toimetada.
Minek.
Enne kui kodunt minema saime, tuli mitu pausi teha, et mesindusasjad vihmasabinate vahel autosse toimetada,kuni lõpuks ikka minema saime. Teel olles tuli juba korra mõte, et keeraks tagasi, sest vihma muudkui kallas. Siiski ei keeranud ja Laitse kandis andis vihm pisut järele.Tegemised mesilas ootamist ei kannatanud, sellepärast.
Kui olime futule näomaski leidnud, hakkasime kaasas olevat kola mesilasse vedama.
Hea oli, et perenaiselt tüki kilet saime, sest varsti hakkas jälle taevas läbi tilkuma.
Suure pere mesilased olid juba enne seda kobaras lennuava kohal, ega kavatsenud vihmast üldse välja teha- vettisid seal korralikult ja ei liigutanud oimugi. Üsna sürr vaatepilt. Futu tegi mõned fotod ka, ei tea, kas välja tulid, kohe vaatan.
Ise kükitasime puude varjus, kuni suurem sadu üle läks. Suitsik juba tossas, nii ei viivitanud me enam minutitki.
Esimesks tegime lahti taru nr.6 sellega tundus kõik hästi olevat, võtsin ära vana ja paksu vahelaua ja asendasin uue ja kõhnemaga ning sättisin ühe kärjepõhja lisaks, sest sinna rohkem ei mahtunud. Kangutasin siit ja sealt veel mõne liistu lahti, et uurida, kuidas eelmisel korral antud raame ehitatud ollakse. Kõik näis päris kenasti üles ehitatud ja mesi ilusasti ülal ääres ja hulk hauet samuti igal raamil.Tundus väga rahulik pere, ega erilist aktiviseerumist ei toimunud ka. Sellele panin oma viimati tehtud koorimismagasini- 12 raamise. Jätsime nad rahule ja võtsime Futupere ette.
Futuperel oli ruumi väheks jäämas, sest mesilased olid juba vahelaua taga kobaras. Seega viimane aeg oligi toimetamiseks. Panime kohe 4 raami juurde, kokku siis 18 raami peal. Põgus ülevaatus sealgi ja järgmine taru. Peremehe, ehk Janari taru ei ajanud just üle, aga täiesti täis tundus mesilasi olevat ja panin neile neli viimast raami ära, et ei oleks mitu korda solgutamist.Taru sai täis ja vihm hakkas jälle meile kohta kätte näitama-tegime pausi.
Taru nr.5 juures me kaua ei mökutanud, 3 raami juurde, kiire ülevaade kärgedest ja koorimismagasin peale ja kinni.Kokku on nad nüüd 17 raami peal ja rohkem ei mahu ka. Kähku käis küll.
Kollaste kord, sest tahtsin suure pere kõige viimaseks jätta. Kollaseid oli juba ennegi lennuavas näha aga sees oli ikka täiega -enamus olidki juba kollased, tumedaid vaid mõni neljandik või isegi vähem.Leebed on nad ka võrreldes krainidega, kes kohe kallale kippusid nagu Peremehe taru elukadki. Ka selles peres oli rahvas juba otsalaua taga, nii et raame juurde - kahjuks viimased kolm olidki vaid veel järel. Mõtlesin, et võib ju ka häda pärast poolraame panna, mis see ikka teeb- paningi.
Nüüd veel suur pere ehk nr.4 See ajab juba nädal aega täiega üle aga ruumi juurde teha pole kuidagi võimalik, nagu korpustarul- pane lihtsalt üks korpus juurde ja kasvagu see pere kasvõi taevani. Ometigi olid kätte võtnud ja hakanud eelmisel korral veel puutumata magasini üles ehitama.Kartsin, et nad endiselt pole sinna roninud ja, et olen ehitades mingi vea teinud. Mida ometi nendega teha? Arutasime tükk aega ja olime juba ära tulemas, kui tuli mõte, et võtaks õige kollastelt need pandud poolraamid ära ja sätiks koos liistudega tühja magasini, ning tõstaks selle siis teiseks korruseks esimesele magasinile peale. Läksin uuesti alanud vihmas tagasi ja tegin selle mõtte teoks. Kisa läks muidugi suureks, kui ma uuesti julgesin neid tülitada, aga mul polnud valikut. Tegin nii siva kkui suutsin ja paar piiska sadas tarusse ka. Sain lõpuks vihale aetud mesilastelt peksa ka- nii öelda, mulle tehti seekord kambakas. Kuidagi olid paar tegelast jope alla roninud ja nüüd pandi mulle mitu pirakat täitsa ootamatutesse kohtadesse - ribidesse paar poksu, siis käevarde ja säärde- lugesin kokku 5 korda, ise samal ajal põgenedes.
Tulin pooljoostes sealt ära auto juurde, aga ikka mõned ei tahtnud maha jääda ja jälitasid lõpuni välja. Üks sättis end autosse vihmavarju- tegelikult tahtis vist sõidu ajal kallale tungida reo :)
Märkamatult oli kolm tunnikest kulunud kogu selle tralli peale. Meevõtu lootused lükkasin julgelt augusti, siis ikka saab, kasvõi nendest magasinidest, need ikka täis toovad.
Kes teab, mitu sutsakat ma nüüdseks kokku olen saanud? Endal on juba arve sassis, peab vanemaid blogisid vaatama, sest viimasest korrast on ikka parasjagu aega tagasi ka, see vahepeal ostetud uus näomask peab sindrid hästi teisl pool võrku.
Nüüd peaks koristama hakkama ja siis sauna kütma- täna on ju laupäev.
vahepääl käisin ja uurisin, et mitmes sutsak oli- tuleb välja et 41. Palju õnne siis mulle, ehk teeb selja ka paremaks.

Juuli lõppeb

2009-07-31T09:06:00.004+03:00

Taevas tõmbub vaikselt pilve, mis tundub juba nii igapäevasene, et enam taevasse ei vahi, tuleb mis tuleb.
Täna on Lainel sünnipäev- telefoni vastu ei võta, on ilmselt kohvile koort ostma läinud. 72 on igati väärikas vanus- palju õnnega enam läbi ei aja, on tarvis midagi konkreetsemat:) Kui juhtub väga sajuliseks minema, siis sõidan korra Raplasse.
Mesinduse tegemised saavad ehk tänasega valmis, ma loodan küll, et saavad, sest eile nägin üksjagu vaeva ja tegin mis suutsin. Täna on kavas samas vaimus toimetada-ah, parem ei mõtle sellele, mõni asi on nii, kui nii meelest läinud.
Eilne sügise meenutamine tuletas meelde, et lähemal ajal on tarvis teha 7 söötjat, millega siirup mesilastele sisse sööta-neli nädalat pole liiga pikk aeg, see kulub niuhti käest.
Futu viin jälle uudismaale, siis tulen koju ja hakkan saagimisega pihta.
Proovin veel Laine telefoni-äkki on tulnud.
Pealkirjale klõpsates avaneb minu meelest üks tabavaim artikkel üle hulka aja.

Väikese mesiniku mured

2009-07-30T08:33:00.006+03:00

Maamesilastele meeldib ogaputk -Futu ütleb, et hoopis eryngium alpinum :)

Hommikud on jälle külmad, nagu kevadel. Vaatasin just kraadiklaasi- 10 kraadi, no mida!?
Nädala lõpp tõotab tulla töine, kõigile hädadele vaatamata. Eile tegin just plaanid valmis ja selgus, et nii palju asju tuleb laupäevaks valmis jõuda, et hirmus hakkab. Laupäeval on kavas maal ära käia, seetõttu peavad uued magasinid valmis olema.
Käin hommikul turul ära ja siis läheb lahti kiire töö. Vahuri mesipuule vaja ka kahte korrust lisaks, need on mul hetkel pooleli, pean ära lõpetama- eile oli "lennujaamas" selline ummik, et enam ei mahtunud mesilased korraga avast sissegi. Sedasi on nad juba paar päeva jampsitud. Mitte kogu aeg vaid teatud kellaajal on ühtäkki jube pilv mesilasi taru ees ja ei sisse ega välja, täielik ummik. Ilmselgelt ruumi on puudu.
Et kiiresti toimetada, tuleb teha üks varu põhi, seda sellepärast, et siis saaks ilma kohmitsemata tõsta taru lihtsalt uue põhja peale ja hiljem saaks tarulangetist rahulikult uurida ja vajadusel proove võtta. Loodetavasti varroa lesta pole, see on kõigi mesinike hirm, et lestad tulevad. Profülaktika ravi teevad kõik, vaatamata sellele kas on või mitte, sest kui on, siis on suur jama- väga jama.
Seekord peaks mesi ka kaanetatud olema, ütlen ma juba mitmendamat korda- millegiga tuleb ju oma lootusi, mett saada toita. Ehk seekord siiski saab:)
Lugesin just Allu blogi, tal läheb hästi. Mett tulevat kõvasti ja peresid on ka parasjagu, et ei pea muretsema, kas kõikides on ema või pole. Ta laseb emadeta pered lihtsalt sügisel välja minna, mis on ka arusaadav, sest kevadel on jälle suur sülemlemine ja siis pole peresid enam lõpuks kuhugile panna. Mina lippaks muidugi uut ema ostma, sest iga mesilane on mul arvel, rääkimata siis tervest perest.
Nii lihtsalt on. Väiksed mesinikud muretsevad rohkem, sest on aega muretseda.

Sügis sügeleb juba tulla

2009-07-29T10:29:00.005+03:00

Leia pildilt Ruhnu naine

Ilm on üha sügisesem küll, eriti paistab see läbi mesilindudega tegelemise. Vastikult lühike see eestimaa suvi, alles sai alustatud tarudega ja mõned korrad raame lisada ja emasid vahetada, kui hakka juba valmistuma sügiseseks söötmiseks. Lugesin just foorumi eelmise aasta sama aja teemat, kuidas mesilinde talveks ette valmistada-see kirjutis oli eelmise aasta 28 augustil kirjutatud. Mida kuradit, ma pole ju veel mettki saanud.Tegelikult ma arvan, et kuu ajaga nad ikka korjavad veel päris parajalt-kanarbik pole ju veel õitsema hakanud, see läheb alles augusti algusnädalatel õide.
Eile lugesin maalehte, kus silma jäi õite kena pilt. Ei saanud seepärast seda siiagi üles riputamata jätta- onju kena:)
Avastasin, et seljahaigele sobilik töö on meeraamide kokku klopsimine, nii et täna enam lesima ei pea, vaid toksin kuuris. Üle pingutada muidugi ei tahaks, see on eelmisest korrast meeles küll, et kui mängida kangelast, siis on paar nädalat voodit kindlustatud ka.Üks punt vanu põrandalaudu on mul veel varikatuse all varuks, lasen need läbi, kui selg lubab muidugi.
Lehe külastatus on vahepeal hoogu juurde saanud, seda näitab blogi külge monteeritud programmijupp. Tavapärase 12 lugeja asemel on nüüdseks tekkinud 21 külastajat igast eestimaa otsast ja kaks lugejat isegi soomest-üks Vaasa linnast ja teine Porvoost:)
Eks ma pea nüüd veidi kohusetundlikum olema seetõttu ja kontrollima hoolikamalt oma keelekasutust ja vältima kirjavigu. Igatahes rõõmustav teada, et kedagi mu tegemised natukenegi huvitavad.

Seljahaige

2009-07-28T21:32:00.003+03:00

Selg perses või perse seljas? Mõlemad sobivad välendamaks minu olukorda.
Vat nii, need viimased kärutäied olid mu seljale liiast, nüüd olen seljahaige.
Futu käis täna üksinda kaevamas, mina istusin kodus nagu kukupai ja ravisin selga.
Või mis ravisin , lihtsalt laman ja puhkan ja loen. Tegelikult on lamamine ka vastik , sest kaua ühes asendis olla ei saa, ja kui keeran, siis suure hädaga.
Võtsin valuvaigistit kaks korda täna. Niipalju siiski sain, et viisin Futu tööle ja tõin tagasi ka, ta ise ei taha hästi sõita, õigemini ei julge, aga varsti ilmselt ei jää muud üle, kui mu selg ruttu ei parane.
Auto tuled ja käsipiduri sain vähemalt korda, käisin täna teeninduses.
Muud uudist polegi, haigusest ma ka rohkem ei räägi, nii et ...
Kui homme parem, siis veidi katsun koorimiskärgi teha, neid 5 sentimeetriseid, magasinid on juba valmis nende jaoks.
Lähen olen pikali edasi, istuda pole ka hea.

Umbes 150 kärutäit kulda

2009-07-27T08:50:00.006+03:00

Hommik on nii augustise lõhnaga, eks paari päeva pärast olegi ju august käes.
Peaks metsas korra käima, ehk on mõni seengi juba selle vihmaga tulnud. Paari võitatti juba nägin aga need olid vaatamata oma väiksusele ussipuru. Augusti alguses peaks aga kitsemamplid ilmuma ja võipuravikud.
Tänastest plaanidest on kõikse tähtsam kõigepealt auto tuled korda teha, siis saab jälle liikuda.
Eile vahetasin küll katkised esitule pirnid ära, millest aga vähe tolku oli.Ma lootsin, et äkki saab ise korda, aga võta näpust, asjad ise korda ei saa.Nüüd ei jää muud üle, kui lähen autoteenindusse, ehk oskavad aidata.
Pärastlõunal läheme arvatavasti Laulasmaale peenart edasi kaevama ja eile peenrasse veetud kulda laiali rehitsema. 4,5 tunniga kärutasime Futuga umbes 150 koormat, mina 82 aga Futu ei mäletanud, tal läks lugemine sassi.
Kaevamise juures tulevad ikka kaevamise mõtted. Mina mõtlesin välja, miks kõigi või vähemalt enamuse kalmistute nime osana "mäe" on kirjutatud. Nimlt mujal, madalamal kaevates tuleb ju põhjavesi ruttu kätte, ega saa eriti sügavat auku kaevata. Seetõttu asuvad enamus kalmistuid kusagil künklikumal alal. Eestis kutsutakse künkaid teadupärast mägedeks:)
Nüüd küsib mõni tark, et mis kuda, te ju kärutasite mulda minu teada? Jah, seda küll, lihtsalt muld oli nii ilus must ja puhas, et kiitmiseks võib seda kullaks ka nimetada. Kujutan ette, kui hästi sellises pinnas kõik kasvama läheb. Usun, et pererahvas rõõmustab, kui kõik valmis teeme.
Pealkiri avab Discovery ehekülje, kus kirjutavad imelikust 9 miili (umbes 16km) pikkusest tornist, mille abil kosmost tulevikus vallutama kavatsetakse hakata. Kunagi varem oli ühtede hullude idee, teha taevasse trossidel lift. Huvitav, kas mõni selline ime ka kunagi teoks tehakse?

Eiletan veidike

2009-07-25T13:26:00.005+03:00

Eilset tagantjärgi meenutades, oli kesine tööpäev, aga eks väsimus andis kergelt tunda ka. Enne vihma igatahes oli õhus nii palju niiskust, et ennast õieti liigutamatagi vesi muudkui tilkus. Vihma algus lõpetaski meie piinad, saime koju puhkama.
Auto tuledega on mingi jama. Kui Vääna-Jõesuust tulema hakkasime, ütles Lembit, et sul taga pidurituled põlevad.Mida? Ausalt öelda pole ma teab mis tugev asjatundja, seetõttu lähen esmaspäeval teenindusse uurima, et kas ja mis sel masinal viga võiks olla. Lembitu lause, et kas sul on kässar peal, võib tegeliku veani küll viia,sest mõni aeg tagasi,tõmbasin käsipidurit ja ilmselt tuli tross sellest tõmbamisest lahti.Ei või teada, äkki ongi mingi lülitus seetõttu kinni kiilunud?
Täna igatahes maale ei sõida ja ei sõida ilmselt enne esmaspäeva üldse autoga.
Teen paar koorimismagasini ja kärjed ka nende tarbeks valmis, sest tundub, neid läheb õige varsti vaja. Suur pere juba möllab ja ei taha kuidagi ära mahtuda, samas on mul peale pandud magasin, kuid täna avastasin, et kas ma liiga kõrgeid ei teinud.Igatahes nüsisin prooviks kahel kodus oleval paar senti maha, eks näe kas sai parem.
Intsu pidi õhtul meilt lõpuks läbi tulema. Eile arvas et kolme nelja ajal, täna aga helistas üle ja ütles, et ega enne kuute seitset ei jõuagi. Mulle ei meenu kuidagi, kas Intsu on enne meil käinud või ei. Vana maja ajal käis, seda ma mäletan aga uue ajal vist pole.
teine suvekuu hakkab lõppema ja arusaamine, kui lühike tegelikult me suvi on, on selgemaks saanud, läbi mesinduse. Mul veel eriti, sest juuni alguses sain ju alles oma esimesed mesilased, samal ajal kui teised juba aprillist saati igasugu asju said teha.August veel ja siis hakkan neid talveks ette valmistama. Suhkur siirupi keetmiseks on ostetud igatahes.Mesinikud räägivad, et mett ei tohtivatki palju jätta, eriti sellist, mis kristalliseeruma kipub. Kui talvevaruks olev mesi kõvaks tõmbub, siis võivad mesilased nälga jääda ja ära surra, sellepärast olevat siirup parem.
Teen nüüd ühe söögi ja siis lähen raame meisterdama. Õhtul tahaks sauna teha ja pahad mõtted, ning sellenädalase musklipinge seljast ja kätest välja klohmida- tõesti pole ammu vihelnud.

Käruralli teine etapp

2009-07-23T19:17:00.004+03:00

Käruralli teine etapp oli kuue käru võrra pikem-66 kärutäit sai ära juba kella kolmeks, siis läksime Lembitu ja Elve majaehitust vaatama. Neid peab tõesti kiitma, et nii suure asja ette võtsid. Tegemist on palju, ja palju tuleb jooksu pealt õppida. Eks selle asjaga ole nii, et kui ehitad, siis muud teemad jäävad täiesti kõrvale, vahel isegi sõbrad, sest ehituse ajal suheldakse enamalt jaolt nendega, kes ka ehitavad või kes veidi aja eest sellega tegelnud- teistega on raske teemat arendada:)
Hüva nõu ei ole kallis ja küsida tuleb kindlasti, kasvõi selleks, et veenduda enda mõtete õigsuses.
Veidi väsinud täna, sest kuumaga kaevetööd ausalt öelda on nagu viis tundi kestev saun, mis teeb üsna pehmeks- samas ma just imestan, et Futu sebib veel ringi ja, et endalgi pole toss päriselt väljas ja trükin siin päevakokkuvõtet ja loen Allu blogi.
Allu on ka kiitmist väärt, sest sellist teotahet ja jaksu annab vaid kadestada -
mees saab augusti alguses juba 66! Olevat ostnud saekaatri ja hakkab ise palke materjaliks töötlema - tehke järgi!
Pealkiri avab mesindusmuuseumi Kiievis.

Käruralli

2009-07-22T19:39:00.003+03:00

Ei, noh tõesti vägev. Viimased päevad on olnud üsna töised ja pole seetõttu mahti kirjutadagi või nagu eile, lihtsalt ei jaksanud. Käisin õhtul hilja veel kivikangrus kive toomas ja magama sain alles-muidugi ei olnud suure rassimise peale kohe und võtta, ja nii ma passisin veel arvutit tükk aega. See netimaailm on ikka üsna lõpmatu mõiste. Uurisin tükk aega ssoome mesindust ja lõpuks jõudsin vaadata veel Zeitgeisti teist osa, mis on nüüd eesti keelsete subtiitritega. Tõeline shokifilm, tänapäeva rahamaailmast ja kõigest muust, mida ei jaksa ära rääkidagi. Panen siia lingi ka üles, kui keegi viitsib aega võtta ja arvutis üks kõva filmi vaatamine korraldada-ma arvan, et tasub vaatamist küll.
Täna olime jälle Futuga peenra ehitusel. Kaevasime vanu taimi ja mulda peenrast välja ja vedasime käruga vana mulla viiekümne meetri kaugusele sauna taha.
60 kärutäit on igatahes kõva kärutamine-Futu posserdab aga nagu oleks veel vähe oma peenra kallal, Junekale just ütles, et läheb lebosse-irw.
Minul on rihm tänaseks maas ja ülejäänud õhtu lihtsalt olen, sest homme ootab vist samasugune käruralli .
Nüüd lähen mesindufoorumisse lugema ja kirjutama, sest eesti mesindus tahab edendamist-jajah, mesindus.ee on see koht, kus vaatamata kuumematelegi ilmadele vaikust ei tunnistata.
Pealkiri peaks avama filmi Zeitgeist.

Tehtud

2009-07-21T11:38:00.004+03:00

Ilusaim taru, mida eales näinud olen

Ega ei maksa tänasida toimetusi homse varna heita, pidin ju kirjutama aga ...
Vahtisin hilja õhtuni, et mitte öelda poole ööni arvutis ja uurisin, kuidas kunagi kuule maandumine käis. Oli küll põnev, kuigi tänapäeval mõned kahtlevad, kas selle esimese korraga ei olnud mitte tegu stuudios lavastatuga. Müüdimurdjad igatahes mõnede asjade olemuse kohta leidsid tõendeid, justnagu oleks tegu võltsinguga.Kasvõi kosmonautide jäljed, mis ei oleks saanud kuivale, tolmusarnasel pinnal nii selgetena paista või, et lipp poleks tohtinud lehvida, sest kuul pole atmosfääri....Ma arvan, et järgmistel kordadel neil õnnestus päriselt ka käia ja, et esimene kord tehti venelastele lihtsalt ära.
Mesilaste asju hetkel ei tee, sest kõik mis teha oli, tegin ära-nüüd "puhkan" ehk teen muid asju.Uurin hetkel, mis moodi soome mesinikud elavad. Palju põnevaid saite, milledest ühe panin lingikogusse ka. soome meehinnad on peaaegu samad mis meil ainult kaks korda kallim ongi :)
Nüüd on mul hästi näha, kui keegi minu või futu blogi lugemas käib. Panin eile sellise programmi oma arvutisse.
Pealkiri avab kuulkäimise kohta tehtud müüdimurdjate saadet-lipp vaakumis , kuidas ta käitub. Sealt leiab tegelikult veel neid filmilõike, kus arutlused kuul käimis teemadel.

Kuumatab ja vihmatab

2009-07-20T11:49:00.002+03:00

Vahepeal oli internet "maas" ja mina ise ka seetõttu, ei, mina pusisin tasakesi asju teha. Kogu see arvuti jant on ikka omajagu tähtis, sest , kui muidu ei pane arvutiga tegelemisi tähelegi, siis piisab vaid ühest päevast, et aru saada, kuivõrd sõltuvad me selle olemasolust tegelikult oleme.Igasugu uudistest rääkimata, kõik oluline inf tuleb ikka arvutist.
Õnneks on mu elu nii üksluine:) , et ega sellest midagi tegelikult pole, kui päevake vahel kirjutamata jääb ja ...
Nüüd on kaks vihmapäeva ka olnud- õieti poolteist, sest eile kuumatas terve päeva ja alles õhtuks kiskus taeva tumedaks.Käisin Morganit selle palava peale jõe ääres ujutamas- ohh, kui õnnelik oli meie koer. Käis viis-kuus korda kohe vees ja jõi ujudes ja köhis kurku ahmitud vett välja ja siis rullatas ja püherdas nagu segane põllul pikkade nõgeste puhmastes.Imelik, kas siis nõgesega nina kõrvetamine pole valus?
Põllult, kus ümber ringi lage, oli suurepäraselt näha, kuidas tumedaks muutuv taevas järjest lähemale voogab, hakkasime kähku kodu poole traavima, et päris vihmaks koju jõuda ja aiast vett kartvad asjad, nagu saag ja muruniiduk, kile alla peita.
Las kallab - päeval kolmest viieni, sai haltuuratatud ja kaevatud ühele peenrale immutatud lauast äärt, nii, et lage vesi jooksis mööda silmi - mahlatoobrita oleks töö päris mõeldamatu. Ah, mida viriseda, oleme ju terve talve sellest kuumast suvest unistańud(parmudes pärast ikka)
Õnneks kuuritööd saab sellise ilmaga suurepäraselt teha. Kaapisin vanu kärjeraame puhtaks, mida alul pidasin heaks kütteks. Ma tegelikult tõesti ei uskund, et need kuuris, pikast seismisest halliks tõmbunud ja muidu ka vanad raamid, veel kuhugi kõlbavad.
Kaapida muidugi oli ja on veelgi, aga ükskord tehtud ja ilusasti tühja magasini sätitud, tunduvad nad ikka uskumatult korralikud- vanade meistrite töö, peab mitu aastat veel , ma arvan.
Äh, mis ma ikka vadistan, joon oma kohvitilga ära ja lähen lõpetan oma kuuriasjad parem ära. Õhtul kirjutan edasi.

Ülevaatus-sisseütlevas käändes

2009-07-17T19:10:00.008+03:00

Täna käisin jälle maal.
Eks ta ole, kaks tundi palavas madistada, higi valada, nõelata saada, tükikest kärge valmimata pärnameega lutsida ja rahuloleva näoga koju sõita- selline on mesiniku magus elu.
Täna tegin kõikidele peredele korraliku inventuuri, ikka ükshaaval iga raam eraldi lahti kangutada ja üles tõsta ja kiiruga kirja panna, mis millises kärjes parajasti on.(samal ajal kätega vehkida ei soovitata, kui nõelama kiputakse, ikka ei soovitata- tuleb olla rahulik))
Kõike oli parajalt ja pered olid kenasti kasvanud, hauet oli igal teisel kärjel, seetõttu lisasin igale perele 4 kärjpõhja ja ühele lausa viis, et sündivatel mesilastel oleks kus olla.Suures peres ei olnud millegi pärast magasini raame veel puudutud- selle taruga ei osanud esialgu muud teha, kui panna mõned vaheliistud tagasi ja otsalaua küljest suur latakas kärge maha lõigata. Otsalaud oli paigast nihkunud ja mesilased olid sinna vahele maast laeni kärje ehitanud ja mettki sisse tassinud.Oi see mesi oli hää maitsega-puhas pärnamesi-läbipaistev , peaaegu värvitu.
Aga kõige suurem rõõm oli, kui viimase taru kallale jõudsin. Ma ju jaanipäevast saadik oodanud seda tulemust- nüüd on siis ühes peres itaalia "Nuutrio" kollased mesilased tõesti koorunud. Tarust nad väljas veel ei käi, nad on koristaja staatuses alles, aga see polegi oluline, küll hakkavad. Tähtis on, et mul on enda käest võtta, kui tõuaretuseks ema peaks teistesse peredesse tarvis olema. See on suur asi, sest iga väärt ema maksab vähemalt 25000 senti ja mul iga sent arvel:)
Ma ei saanud muidu, kui läksin pärast selle taru juurde tagasi ja vaatasin uuesti, et ei oleks nagu eelmisel korral, kui ma niiväga tahtsin, et mõni kollane mesilane silma jääks- aga ei jäänd-olid olid- päris kollased kohe.Teistes paaris peres on ka poolenisti kollaseid hulgas, eks ikka segune, kui naaber mesinikul itaalased olema juhtuvad.Oma leskedega ju ei seksita- geenivärk ei luba lähisugulastega ja mesilased teavad seda ülihästi.
Ühe nõela ikka sain, pöial paistes ka veidi, seega 36. kord nõelata saada.
Futu oli ka kaasas , korjas marju ja ajas metssigade jälgi, eks ta kirjuta ise mista tegi või kusta käis:)

nelikümmend aastat tagasi

2009-07-16T09:01:00.004+03:00

Neil Alden Armstrong,Michael Collins,Edwin Eugene 'Buzz' Aldrin, Jr.
Muide kõik mehed on sündinud aastal 1930.

Täna nelikümmend aastat tagasi, lennutati Apollo 11 kuule. See oli kuulendudest kolmas, kuid kuule polnud enne laskutud.
Mäletan sellest ajast vaid niipalju, et poistel oli soomest toodud pildinätsu paberid, mida omavahel usinasti vahetati, ameerika astronautide ja rakettide pildid kõik peal- neid nätsukaid oli terve seeria, mida üks poiss oli hakanud koguma-Seeria nimi oli "Kuumatkat" ja sellel paberil oli hea lõhn. Täna aga lennutatakse sama rakett virtuaalselt uuesti. Kusjuures reaalajas toimuva show teeb põnevaks, kõikide astronautide ja juhtimiskeskuse vaheliste kõnede kuuldavaks tegemine.
Pealkiri viib otse kosmodroomile. Stardini jäänud 7:20:55-kell käib.
Tegemised ootavad-kõigepealt muidugi ärkan, siis hakkan jälle pulki saagima. Selline üksluine elu:)

Saku asub mererannas?

2009-07-15T09:31:00.004+03:00

Ei teinudki nagu midagi-päevatöö 40 raami kokku klopsitud ja traaditud

Hommiku kohta võiks öelda, et nagu mererannas- kajakakisa kolmekordsete poolt meenutab tõesti mereäärset asulat. Miskipärast on kajakad asustanud Saku raudteejaama lähedal asuvate suurte majade katused, võimalik, et prügikastid. Vastik ja kohatu, sest muu ilus linnulaul jääb nende kriiskamise varju.
Eline koogitegemine tuli poole kiiremini välja, nagu ma ka ennustasin, et kui asja teha vähem unisena, siis peaks poole kiiremini saama- saingi. Kookide tegemisele kulus 28 minuti asemel 18! Lisasin veidi sidrunikoort ka, mis tegi nad eriti hõrguks ainult muna oli vist liiga väike, sest seekord ei taha koogid ühes tükis püsida.
Eile? Eile sai korstna ümbert silikoonitatud, kuna pidas enam vähem kuiva. Nüüd võib kallata minu pärast, enam läbi ei tohiks lasta.
Teedeehitus seisab, sest kive ei ole ja kui kive ei ole, siis ei ehita. Teiste teedega on vist samamood. Hetkel muude asjadega tegemist, küllap jõuab ükskord kive ka tooma, siis läheb mürinal edasi.
Avastasin hetk tagasi, et käru vajab ülevaatust- sellega nüüd tearvis tegelda, muidu ei või enam ringi sõitagi, üks tuli ei põle, tarvis viga otsida.
Hommikused otsingud viisid mind ühte kohta, kus seepi keedeti. Kel huvi klõpsaku pealkirja.

Peaaegu nagu armastus

2009-07-14T08:37:00.000+03:00

Vahel tuleb kohe tuhin peale midagi küpsetada, nii ka eile hommikul,kui üsna unisena otsustasin teha mustikakooki. Aega ei kulunud rohkem kui 28 minutit ja ilmselt saaks kiireminigi, kui ma nii koba poleks olnud. Koogid ise said väga head-nagu pealkiri reedab, siis sellise nime nad saidki.Lihtne teha ka, eks lugege Kõhutäit, seal on kõik kenasti kirjas.
Saagimisele sai eilne vihmailm ära kasutatud. Kobisin kuuri katuse alla varju ja saagisin kõik tapid välja. Pulki oli isegi rohkem, kui sajale raamile, aga eks mõni läheb praagiks ka. Pooled augud puurisin ka ära ja lihvisin auguääred kõik tasaseks. See võttiski kogu eilse õhtupooliku.
Star Treki IX osa üritasin eile kahel korral vaadata aga uni ostis mu kinopiletid mõlemal korral tagasi. Ehk õnnestub kolmandal korral ära vaadata:)
Ilm näikse täna ilus tulema, kui raadiot mitte kuulata, siis hoovihma ei tule.
Kohe, kui pood avatakse lähen silikooni tooma- eelmisel korral ma marssisin kell pool kaheksa poe ukse taha, arvates, et kõik on varased ärkajad.
Kiirelt läheb sea aeg- pool suve on möödas- keegi peale minu ilmselt pole veel märganud.

Karvaauk

2009-07-13T09:32:00.003+03:00

Eilne lõppes korraliku katusel turnimisega-kõik sai selgeks, miks korstna juurest suur vihm sisse kipub.Maja on vajunud paar sentimeetrit ja sellega kaasnevalt on plekist korstnakraed soontest välja rebinud. Mingi silikoon oleks kodus olnud, siis oleks eile selle enam vähem korda saanud, aga , et oli õhtu, siis silikooni enam tuua ei saanud-poed kinni juba. Mis siis muud üle jäi, kui korstnapühkimine ette võtta.
Tõin kuurist korstnaluua ja puhastasin mõlemad korstnad ära-tegu seegi. Tegelikult võttis see luua üles alla vinamine päris higiseks ja käed ka tahmaseks. Võib küll tunduda, et mis see siis ära ei ole aga on ikka küll, nüüd ma tean, kui ise proovinud olen. Alt tuhaluugist tõmbasin pärast tolmuimejaga tuha ära ja oligi korras. Hea ost sai kunagi tehtud, suur tünn mis käib tolmuimeja otsa ja mille sisse koguneb praht.Esiteks jääb tolmuimeja kott peaaegu tühjaks , teiseks saab ka suuremat ehitusprahti (tsemendi tükke ja kruve ja puuklotse) sellesse tõmmata suure hunniku.
Täna on kuuriilm, sest väljas hakkas jälle sadu. Futu kobiski juba üles tuppa oma vaipade maailma, minul ilmselt on kuuris suurem mesipuu raamide nikerdamine.
Väga vahva asi tuli veel meelde- eile õhtul uurisin nimede onomastikat, et millised nimed kolmekümnendatel muudeti- sisestasin üsna palju erinevaid ja sain teada, et Holde oli enne kolmekümnendaid Olde olnud, siis aga juhuslikult sisestasin sõna karu, niisama nalja pärast -ehh oli seal igasugu siimuseid ja muudki mida täpsemalt ei mäleta aga üks oli ikka tõega naljanimi-nimelt Karvaauk - ilmselt oli mõisnik naljamees- Karvaauk muutus 1939 aastal Karuks igatahes.
Hommikul leidsin ühe kena blogi, mille aadressi panen nüüd teiste sekka-päris huvitavaist asjust kirjutavad inimesed oma blogides.

Hommikuse päikse sära-seesütlevas käändes

2009-07-12T09:23:00.003+03:00

Tere hommikut.
Öö otsa kallas, nii, et lausa hirmus oli, meil maja vajumise tõttu ühe korstna krae vahelt laseb veidi vihma läbi, peaksin selle esimesel kuival päeval ette võtma. Seevastu hommikuks oli väljas täiesti pilvitu ja naised sättisid juba metsa mustikale. Seda nad eile Junekaga ilmselt salaja arutasid, sest mina ei teadnud sellest mitte midagi.Ei, noh, mustikad mulle meeldivad- eks ma tee siis pärast kooki. Hommikul leidsin ühe kena mustikakoogi retsepti soome "kotikokki" lehelt.Lihtne retsept- kõiki aineid läheb ühe palju- jahu2,5 dl-suhkrut 2,5 dl-mune 2,5 dl-no kurat küll, mitu muna mahub 2,5 dl sisse? Muud pole tarvis teha kui asjad omavahel ära segada pannile kallata mustikad peale ja ahju mis 220 kraadi- umbes 15 -20 minutiks.Proovin täna järgi.
Võtan oma auto täna ette ja roogin ta ükskord üle pika aja seest ja väljast puhtaks.
Selleks pole viimasel ajal aega jagunud, kuigi vaja oleks.
Hommikuse surfamisesga jõudsin numbritest kõneleva jutuni, seda saate ise uurida, päris põnev.

Maailma parimad

2009-07-11T20:18:00.004+03:00

Sünnipäevat eraldi kirjutab ehk Futu, kuid ei saa minagi märkimata jätta, kui tore oli jälle oma maailma parimaid vanu sõpru näha. Vihm meie pidu igatahes ei külastanud ja telgis oli üle hulka aja päris mõnus ööd veeta.Nalja sai muidugi päris palju , sest kaks tegelast, kodanikud Taal ja Vaalma ei jätnud minutitki sisustamata. Hommikul tuli naljakraanist vaid konsentraati-" te kadusite pildilt eile päris vara ära" väide sai ka minu vahedat tera tunda - " võib olla kadus teil endil varakult pilt eest? " Veikol oli ka kena ütlemine lühikese kasvu kohta, mis pidavat olema vertikaalpuue - jutt sai alguse minu kemmergus käigu peale, kui ma tõdesin, et see on pikkade tarvis ehitatud ja, et mu jalad ei tahtnud põrandale ulatuda hästi. Naerda sai kõvasti:)
Tagasi tulles helistasin Elmurile, et kas nad on kodus ja kas mett saab osta...
Muidugi saab, tulge aga. Olime seal tavalise poolteise tunni jagu, sest jutust ja teemadest Elmuriga vesteldes puudust ei tule, pigem jääb aega väheks ja ikka ei jõua kõike ära rääkida:) Lõpuks ajasime äri ka ikka- saime mett ja siis veel seda haruldust võilille mett ja kõige lõpuks sai veel väike vurr kah ära ostetud. Nüüd võin küll rahul olla, sest seda vurri on kohe, kohe väga tarvis- mitmes kärjes on juba mesi sees. Kui ilmad paranevad, eks siis lähe võtmiseks.
Eile jõudsime puude saagimisega ka lõpule ja Futu käis mustikal. Maailma parim jook on mustikad piima ja suhkruga ja saumikseriga vzzzzzz- sigahea.
Hetkel aga naudime Elmuri mett-seda võilille lõhna tuleb ka üsna suhkrustunud meest-maailma parim mesi.
Junekas käis külas ja lisas veel ühe viimasema nalja - Praegult pidi kõikjal olema majandussurutis ehk MASU, järgmisel aastal pidi saabuma aga TÄPE, ehk täitsa perses :)
Veel pidi midagi lisanduma ülejärgmisel aastal aga see ei tulnud tal meelde- rahvas on ikka andekas küll, selliste asjade välja mõtlemisel.

Krungthepmahanakornamornratanakosinmahintarayutthayamahadilokphopnopparatrajathaniburiromudomrajaniwesmahasatharnamornphimarnavatarnsathitsakkattiyavi

2009-07-10T09:08:00.004+03:00

Vihma muudkui kallab ja pilved ei taha kuhugile kaduda. Eilsed tegemised rikkus ikka täiega ära. Varuvariant muidugi on alati, teha midagi tubast või käia poes.
Poes käimisega on aga nii, et mõtled, toon seda ja seda aga tegelik pilt on nagu nõuka ajal- kaup mida otsid lihtsalt puudub. Mingi 15 immutatud laua järel saigi seetõttu 40 kilti läbi sõidetud. Õnneks saime kauba ikka kätte.
Ühe pergula kruvisin lõpuks kokku- ammu lubatud ja mõeldud aga tegemiseni ei jõua kuidagi. Roniroos aianurgas igatahes rõõmustab ja näeb nüüd palju kenam välja.Tegelt tahaks veidi suuremat võret, eks ma mõtle veidi millist teha.
Õhtul sai veel räimed ära praetud, sellest ma küll kõhutäies ei kirjuta-räime oskab igaüks praadida-jahusse ja munasse ja pannile.Kui kuumus valida mitte liiga kuum, siis saab seda toimetada ilma liigselt õhku rikkumata ja kalakesed saavad kena pruuni välimuse. Marinaad järgmisel päeval peale-Futu juba ütles, et pole mingit marinaadi vajagi- no ei tee siis seekord.
Õhtul hakkasin Google Earthiga aega sisustama ja sattusin juhuslikult ühele selle foorumi lehele. Ohh, seal on ikka vaatamist. Maailma pikim kohanimi Uus-Meremaal on näiteks 163 tähest koosnev või umbes nii. Ohh, seal on vaatamist palju -klõpsa vaid pealkirja.
Täna läheme Marianni sünnipäevale, kusagile Pärnu lähistele.